kolimine

Nüüdsest elame majas. Majas on baldahhiiniga voodi ja hulk elektrikontakte, millesse osad pistikud ei sisestu. On oma rõdu, katuseterrass koos varblastega, maja eest läbi käivad valjuhäälsed saksakeelsed ekskursioonid ja mootorrattad. Iga viie minuti tagant lendab kumedalt üle lennuk. Liiklust oli nädalavahetusel kuidagi vähem või oli koobas lihtsalt selleks liiga nurga taga. Lennukid õnneks varsti lõpevad.

Hiljem teeme linna peal tiiru. Turnime mööda treppe, uitame vaateplatvormidel ja püüame pildile saada spontaanset arhitektuuri. Kui ruumi väheks jäi, kraabiti elamisele tuba juurde. Tube jagati pudulojuste, malaaria ja trahhoomiga. Kuritegevust ei olnud, aga olid klassivahed koopainimeste ja majainimeste vahel. Rikkamad elasid majades, vaesemad koobastes. Täna on vastupidi.

Majad ja üle jõe kaljud omandavad samasuguse sumedalt kollaka tooni ja muutuvad hämaras üksteisest eristamatuks.

Toas kaob vaikselt internet.