saabumine

Sookailudel olid seljas valged kasukad ja üldse oli kogu raba härmas, nagu ka telk meie peade kohal. Oli minu esimene päev töötuna, mida tähistas lühike rabav jalutuskäik töörahvapühal.
Seitse aastat hiljem algab seitse korda pikem matk. Küll mitte töötuna, aga saades 10-päevase puhkuse viie puhkusepäeva hinnaga. Hea kaup. Tuleb välja, et on olemas selline žanr nagu veinimatk.
Väidetavalt viibivad 70% Itaaliat külastavaid turiste 1%-l riigi territooriumist. Ülejäänud 99% tunduvad seda põnevamad.
Rongi tuleb vahetada Torino Lingottos. 59 minutit jääb kahe rongi vahele. Jalutame ringi, määrame kassinaeri ja lutserni, tunneme niisama ära ussikeele (okei, mina tunnen). Parkimisplatsil kasvavad kõrrelised on ka sümpaatsed. Keegi röögib kusagil nagu ratta peal. Leiame augu jalgpalliväljaku taras. Papliebemed on mähkinud endasse moonid.
Pärast perroonil kügelemist tuleb uus rong. Võililled on juba jõudnud vahetada kollased kleidikesed valgete kübarate vastu. Ja siis läheb pimedaks.
Öömaja leidmine Astis võtab veidi aega, aga korter on tore. Sööme õhtust kohas, kus lambipirnid on pistetud vanadesse tennisereketitesse.