Hommik on veidi pilvevines.
Viinamäed igas suunas. Kõik hakkab kohe allamäge minema ja seejärel ülesmäge. Nii päev otsa.
Hommikusöögi leiame kolme kilomeetri kauguselt Costigliole d’Astist. Kiire ja magus Itaalia hommikusöök.
Tee ääres sarapuud, virsikud, viinamarjad, kirsid. Valmis pole veel muidugi midagi. Lõhnab vilja või heina järele, kui just parasjagu jasmiinide järele ei lõhna. Põõsastes laksutavad lõunaööbikud. Põõsastest väljas on harakad ja musträstad. Paplid on taas kõik ebemetesse mähkinud. Ei tea, mis värk neil siin paplitega on, kasvavad kõik ilusti sirgetes rivides.
Ärevalt läheneme Castagnole delle Lanzele. Kas süüa ja kohvi saab või on kõik vaikne ja suletud? Esmapilgul on vaikus, aga kogu kesklinn on täis inimesi, kes sagivad tänavatel, veiniklaasid käes, kusagil mürtsub muusika, putkadest jagatakse toitu. Leiame nurga tagant restorani, saame hiigelsuurel taldrikul peotäie ravioole. Peale võtame jäätist. Siis edasi.
Rüseleme natuke kõrges rohus, laskume Tanaro jõe orgu. Jõgi on lai ja hallikassinine. Maapind orus on lame, tee lai ja kruusane. Nüüd tuleb ronida üles Barbarescosse. Seal on torn. Torni me ei lähe, sööme hoopis võileiba ja salatit. Varblased sähvivad edasi-tagasi ja tülitsevad omavahel.
Veel ühest orust läbi, kus viinamarjaridade otstes roosipõõsad, üle hüljatud raudtee ja otse üle mäe öömajja. Loojang on lilla.
Kõnnitud 25 km.
Tee ääres sarapuud, virsikud, viinamarjad, kirsid. Valmis pole veel muidugi midagi. Lõhnab vilja või heina järele, kui just parasjagu jasmiinide järele ei lõhna. Põõsastes laksutavad lõunaööbikud. Põõsastest väljas on harakad ja musträstad. Paplid on taas kõik ebemetesse mähkinud. Ei tea, mis värk neil siin paplitega on, kasvavad kõik ilusti sirgetes rivides.
Ärevalt läheneme Castagnole delle Lanzele. Kas süüa ja kohvi saab või on kõik vaikne ja suletud? Esmapilgul on vaikus, aga kogu kesklinn on täis inimesi, kes sagivad tänavatel, veiniklaasid käes, kusagil mürtsub muusika, putkadest jagatakse toitu. Leiame nurga tagant restorani, saame hiigelsuurel taldrikul peotäie ravioole. Peale võtame jäätist. Siis edasi.
Rüseleme natuke kõrges rohus, laskume Tanaro jõe orgu. Jõgi on lai ja hallikassinine. Maapind orus on lame, tee lai ja kruusane. Nüüd tuleb ronida üles Barbarescosse. Seal on torn. Torni me ei lähe, sööme hoopis võileiba ja salatit. Varblased sähvivad edasi-tagasi ja tülitsevad omavahel.
Veel ühest orust läbi, kus viinamarjaridade otstes roosipõõsad, üle hüljatud raudtee ja otse üle mäe öömajja. Loojang on lilla.
Kõnnitud 25 km.
Lisa kommentaar