Olin jätnud tähelepanuta, et Kouhkimajärvini loetavad kilomeetrid ei alga mitte Kilpisjärvi sellest otsast, kus mina elan, vaid teisest, mis on 6,5 kilomeetri kaugusel.
Samuti oli mul meeles, et sihtpunkt on ”sellest 13 km edasi”, aga ”see” polnud mitte Kouhkimajärvi, vaid 3 km edasi asuv Goldahytta. Nii tuli tervelt 9 üllatuskilomeetrit.
Esimesed 6,5 km vantsin mööda teeserva, et mitte mäekülge pidi kogu toidukraami vedada. Rada vonkleb muidu kusagil tee ja Saana vahel. Värskelt lõhnav Kilpisjärvi vastaskalda peegeldustega on ka siit kena vaadata.
Põikan sisse looduskeskusse ja personaliga jutule saamise ettekäändel ostan DEETivaba taimepõhist sääsetõrjet, toodetud Eestis. Personal ei tea millestki midagi, mis jääb nende rahvuspargi piirest väljaspoole. Ju siis pole siit Abiskoni mingeid kataklüsme oodata.
Teeäärses parklas on sagimist ja rada rahvarohke kuni kolme riigi piiripunktini. Seesinane siin on Malla rahvuspark väikeste siniste sillerdavate järvede ja Kitsiputousega. Tõrjevahend tundub sääski isegi segavat. Kõik vastutulevad inimesed kõnnivad samasuguse lõhna pilves, ju siis on hea.
Teen pausi Kouhkimajärvi onni juures, enne kui lähen vaatama suurt kollast jurakat järve servas. Jurakast huvitavam on jälgida, mida teevad inmesed sellises kohas, kus kolme riigi piirid kokku puutuvad. Enamasti endleid, käivad ka mitut pidi tiire ümber rajatise ja itsitavad. Võtavad Norrast vett.
Raja mõttes on olulisem hoopis kivi natuke eespool, millel on jäädvustatud see, et 2. septembril 1993 õnnistasid raja siin sisse president Mauno Koivisto, Rootsi kuninganna Silvia ja kuningas Karl XVI Gustav ning Sonja Haraldsen ja tema mees – Norra kuningas Harald V. Vot selline kõrgel tasemel kolme riigi matkaprojekt.
Norra ja Soome piiril on põdratara, et soomlaste ja norrakate põhjapõdrad segamini ei läheks.
Siit on võimalus minna kas Rootsi või Norra. Võtan Norra, peamiselt tehnilistel põhjustel. Rootsi kaudu mineku teel on minu teada veel üks sild katki, lisaks säästan end täislastis kandamiga pikast tõusust. Norra kaudu minnes on ainult veidi turnimist.
Algavad pikad lauged tasandikud. Selline suur avarus, mida mööda tuul saab rahulikult puhuda, ilma et ta väga millegi vastu põrkaks. Ees ootavad karmiilmelised Norra mäed, selja taga paistab veel Saana. Ühel hetkel võib näha huvitavat pilti, kus teisel pool Rootsi piiritulpa paistab Soome mägi ja ma ise olen Norras.
Rajatähisteks on taas norrakate kivikuhjad. Need kuhjad ja muidu suured kivid paistavad tihti inimeste või muude loomadena. Norras on ju trolle ja muid selliseid tüüpe. Kunagi ei või teada, kes sulle mägedes vastu tuleb.
Esimene jõeületus osutub suureks kanjoniks nirega põhjas. Istun siledal kivil, söön õunalaaste (reklaamipaus: prooviks ostsin, et Eesti oma, ja pärast esimest ampsu kohe kahetsesin, et rohkem ei ostnud). Möödub norralane ja teatab, et sihtpunktiks olev onn on täis. Tor, tutvustab ta end ja pistab mulle pihku kleepuva käe. Sellise higise ilmaga peaks võõraste inimeste katsumine olema keelatud.
Edasi on palju väikseid tõuse ja laskumisi, ei kuskil siledat maad koos voolava veega. Vahetult enne onni on jõgi nagu skulptuur, moodustades basseine. Sinna serva jäängi, sulistades enne telki pugemist veevõtukohast allavoolu sääskedega võidu. Orust tõuseb udu ja neelab päikese.
Täna 33 km.
Esimesed 6,5 km vantsin mööda teeserva, et mitte mäekülge pidi kogu toidukraami vedada. Rada vonkleb muidu kusagil tee ja Saana vahel. Värskelt lõhnav Kilpisjärvi vastaskalda peegeldustega on ka siit kena vaadata.
Põikan sisse looduskeskusse ja personaliga jutule saamise ettekäändel ostan DEETivaba taimepõhist sääsetõrjet, toodetud Eestis. Personal ei tea millestki midagi, mis jääb nende rahvuspargi piirest väljaspoole. Ju siis pole siit Abiskoni mingeid kataklüsme oodata.
Teeäärses parklas on sagimist ja rada rahvarohke kuni kolme riigi piiripunktini. Seesinane siin on Malla rahvuspark väikeste siniste sillerdavate järvede ja Kitsiputousega. Tõrjevahend tundub sääski isegi segavat. Kõik vastutulevad inimesed kõnnivad samasuguse lõhna pilves, ju siis on hea.
Teen pausi Kouhkimajärvi onni juures, enne kui lähen vaatama suurt kollast jurakat järve servas. Jurakast huvitavam on jälgida, mida teevad inmesed sellises kohas, kus kolme riigi piirid kokku puutuvad. Enamasti endleid, käivad ka mitut pidi tiire ümber rajatise ja itsitavad. Võtavad Norrast vett.
Raja mõttes on olulisem hoopis kivi natuke eespool, millel on jäädvustatud see, et 2. septembril 1993 õnnistasid raja siin sisse president Mauno Koivisto, Rootsi kuninganna Silvia ja kuningas Karl XVI Gustav ning Sonja Haraldsen ja tema mees – Norra kuningas Harald V. Vot selline kõrgel tasemel kolme riigi matkaprojekt.
Norra ja Soome piiril on põdratara, et soomlaste ja norrakate põhjapõdrad segamini ei läheks.
Siit on võimalus minna kas Rootsi või Norra. Võtan Norra, peamiselt tehnilistel põhjustel. Rootsi kaudu mineku teel on minu teada veel üks sild katki, lisaks säästan end täislastis kandamiga pikast tõusust. Norra kaudu minnes on ainult veidi turnimist.
Algavad pikad lauged tasandikud. Selline suur avarus, mida mööda tuul saab rahulikult puhuda, ilma et ta väga millegi vastu põrkaks. Ees ootavad karmiilmelised Norra mäed, selja taga paistab veel Saana. Ühel hetkel võib näha huvitavat pilti, kus teisel pool Rootsi piiritulpa paistab Soome mägi ja ma ise olen Norras.
Rajatähisteks on taas norrakate kivikuhjad. Need kuhjad ja muidu suured kivid paistavad tihti inimeste või muude loomadena. Norras on ju trolle ja muid selliseid tüüpe. Kunagi ei või teada, kes sulle mägedes vastu tuleb.
Esimene jõeületus osutub suureks kanjoniks nirega põhjas. Istun siledal kivil, söön õunalaaste (reklaamipaus: prooviks ostsin, et Eesti oma, ja pärast esimest ampsu kohe kahetsesin, et rohkem ei ostnud). Möödub norralane ja teatab, et sihtpunktiks olev onn on täis. Tor, tutvustab ta end ja pistab mulle pihku kleepuva käe. Sellise higise ilmaga peaks võõraste inimeste katsumine olema keelatud.
Edasi on palju väikseid tõuse ja laskumisi, ei kuskil siledat maad koos voolava veega. Vahetult enne onni on jõgi nagu skulptuur, moodustades basseine. Sinna serva jäängi, sulistades enne telki pugemist veevõtukohast allavoolu sääskedega võidu. Orust tõuseb udu ja neelab päikese.
Täna 33 km.
Lisa kommentaar