Külmema ilma puhul peitume metsa, sest see on
vaese mehe kasukas.
Kallel on siiski külm. Ju ta on liig rikas.
Lisaks on ta harjumatult vara üles aetud ja kellakeeramine on varastanud
täiendava tunni.
Auto jääb ühte kohta ootele. Metsas on mõned
mudased ja mõned vähem mudased kruusa- ja pinnasteed ning palju loomaradu. Kasutame
kõik ära, mis kätte saame. Osa metsa on samblane ja osa on märg. Osa on mänd,
osa kuusk ja osa on kask. Selline vana kask, mille tüvi polegi enam valge. On suuri ja veel suuremaid kive. Sipelgad veel magavad. See-eest siristavad puudes linnud, kes ennast ei näita.
Korjame kaasa veidi prügi, sest pedant minus lihtsalt ei kannata, kui asjad ei
ole oma õigetes kohtades. Kõik need konid näiteks peaks olema suitsetajate
tugitoolide ümber.
Nagu karta oligi, jõuame lõpuks ikka
raielangile, kuhu on tehtud jõulised vesirööpad. Mere ääres asub Luigelaulu
puhkebaas. Või Luigelahe. Siin on prahti rohkem kui me ära jaksaks kanda. Leian
kahesendise. Abiks ikka. Näeme esimesi inimesi, hurjuhh!
Pikniku korraldame Suurupi ülemise tuletorni
juures ja taipame liiga hilja, et pileti järele pärinud perekonnale oleks ju
võinud pileti müüa.
Lisa kommentaar