Stardime kell viis. Kraade
on tervelt kolm. Või neli.
Päike on juba üle
horisondi veerenud, Paljassaare teel laksutavad ööbikud ja säutsuvad kuldnokad.
Tee kohal heljub toomingalõhn. Kalaranna parkla on autosid täis ja muulil ports
kalamehi, otsad vees. Meri lõhnab ega liiguta oimugi. Päike piilub esiti läbi
puuvõrade, siis karukellade tagant ja läbi rohu.
Paljassaare rannaniitu
hooldavad šoti päritolu veised, tukad silmil. Patseerivad vaatama, kes tuli.
Hallvares vaatab ka. Randtiirud demonstreerivad vettehüppeid, kajakad kisavad
niisama. Peamiselt naeru-, kala- ja hõbekajakad. Üks hallhaigur, mõned
kormoranid ja sinikael-pardid. Karmiinleevike on tulnud, polegi teda veel sel aastal kuulnud. Vaatetorni
juures on noormees, keda juba enne Paljassaare teel nägime. Väldib silmsidet.
Nastikul on rahulik
hommik. Väike sörk ja kala käes. Tuleks kaldale kugistama, aga seal küünitavad
kaks suurt looma oma päid tihnikusse. Nendega nastik kala küll jagada ei
kavatse. Targem on puujuure alla peitu minna.
Kühmnokk-luiged tulevad üsna
julgelt lähedale. Maapealsete kahejalgsete käest pudeneb mõnikord saia. Sai
maitseb, kuigi pärast on kõht korrast ära ja lennata raskem. Ju inimesed saia
sellepärast minema viskavadki ega söö seda ise.
Paljassaaret ja Koplit ühendav
laguun on ääristatud kalameeste ja -naistega, kes püüavad kedagi õnge võtta.
Tiir Kopli liinidel. Nikolai
kiriku ees seisavad suured džiibid. Ilm on läinud selliseks, et võib paksud
kindad õhemate vastu vahetada ja eemaldada mõned kampsunid. Sitsi (tänav) on tänane käskkoht.
Tunneme järjest suuremat
huvi teise hommikusöögi vastu. Seda saab Marati kvartalist, kus kohvik avaneb
küll alles kella 11st, aga kohvi ja mandli-sarvesaia saab välja meelitada juba
kümme pärast kümmet.
Uni hakkab peale tulema
ja väntame Manufaktuuri kaudu koju. Tänavatele on ilmunud poolpaljaid inimesi.
Paistab, et vahepeal on suvi tulnud, aga meile pole seda keegi öelnud.
Lisa kommentaar