Järvselja

Sellel käigul on mitu põhjust.
Esiteks olen ma ammu tahtnud minna Järvselja ürgmetsakvartalit kaema. Eelmisel kevadel siit rattaga läbi sõites silmasin silti ja sain teada, et lausa rada on metsa tehtud. Teiseks on Kalle oma käsitöö-magamiskotile lisaks soetanud värskelt matkaseljakoti, kaasaegse magamiskoti ja lebomati. Kolmandaks on meie suhe jõudnud faasi, et ühisvara hulka on siginenud kahekohaline telk. Kogu uus varustus vajab hädasti proovimist.
Teele jäävad käskkohad Pilka! ja Sirgu! Järvseljale jõudmise ajaks on päike juba silmapiiri ligi vajunud. Jätame auto külalistemaja kõrvale ja putkame metsa. Nool näitab, kuhu minna. Mets on kaunistatud boniteedist jutustavate siltidega. Jalutame Riiupalu onnini, mis lähemal uurimisel polegi mingi õige onn. Katusealune tuba akna- ja ukseaukudega. Sisaldab üleskutset kirjutada külalisteraamatusse, aga raamatut ei ole kusagil näha.
Paneme paja tulele ja soojendame varem valmisleotatud läätse-bulgurisegu paprika ja sarapuupähklitega. Täitsa töötab. Mets jääb vaikseks, ainult üks puu kääksub kaeblikult vastu teist ja keegi piiksub. Äkki värbkakk.
Telk kaalub veidi vähem kui mu ühekohaline vigvam ehk umbes 800 grammi. Kummalgi telkijal on omaette sissepääs, et mitte öelda, et tuba on läbikäidav. Kummalgi pool on ka  eeskoda, kuhu mahub seljakott vihmavarju. Suht kosmos.
Öösel sajab seda vihma, mida ilmateate asemel peaks sadama hoopis hiljem. Hommikul sajab seda vahelduva eduga edasi, korraks sajab ka lund või midagi. Sammume ürgmetsa, millest sai kaitseala aastal 1924. Ja polegi veel ümber kukkunud. Osa puid on üle 200 aasta vanad. ”Üleseisnud” nagu sildilt võib lugeda. Eesti kõrgeim sookask, Eesti kõrgeim sanglepp, Eesti kõrgeim arukask. Jänesekapsas on roninud kändudele. Õitsevad ka ülane ja kevadine seahernes. Tuvastame lindude kooris väike-lehelinnu. Algajate linnutuvastajate jaoks täitsa piisav. Peaks mõnikord kuivema ilmaga uuesti tulema. Noormatkaja ei virise, aga nõuab iga tunni aja tagant kohvi.
Hooldusalune jalg kippus pikal autosõidul krampi kiskuma, aga kõndides oli tavaline. Viltu küljele venitades annab üks koht tunda. Tabletid olen enamuses ära söönud ja viina endale peale valanud. Kaks nädalat veel pausi lõpuni. Asjaolude plaanikohase laabumise korral oleks ma täna Kauksi jõudnud.
Eelmine
Krulli kvartal
Järgmine
uuesti Paljassaares

Lisa kommentaar

Email again: