Naabermajad on meid juba tükk aega intrigeerinud.
Need koosnevad suures osas varemetest, aga
sellest hoolimata toimub seal vaikne tegevus. Sildid viitavad teenuste
osutamisele. Uste ees pargivad autod. Osadel autodel, tõsi küll, puudub mõni
vajalik jubin, näiteks rattad.
Enamus esimese korruse aknaid on kaetud
plagudega, mis lubavad ilusat elu. Sealt, kus ilusat elu ei lubata, saab sisse
ronida. Aken on piisavalt madalal, et oleks ka mugav prügi tuppa loopida.
Diivaneid, aknaklaasi, pudeleid, kohvitopse, mitu komplekti rehve. Toas
kasvavad puud. Kõrgemad puud sellel poolel, kus laepaneelid puudu on. Teisel
pool kiduramad. Trepikoda on kaunistatud seinamaalingute ja elutarkustega.
Vaated nurgatoa suurtest kaarakendest on vägevad, päike paistab sisse. Siin
kannataks elada küll. Kui poleks neid auke põrandas ja laes.
Teisal on säilinud osa tööstusotstarbelisest
sisustusest. Mingid vintsid ja relsid, valvuriputka. Lagunenud müüris on uks
tugeva taba ja ähvardustega. Ukse ette ei tohi parkida.
Teisele poole varemeid on ettevõtlikumad kohalikud
elanikud rajanud võssa istumisnurga, kasutades tugitoolideks Selverist laenatud
kärusid. Looming, looming igal pool.
Pildid on kõik Kalle tehtud. Telefoniga.
Kommentaarid
Lisa kommentaar