logelemine

Hommikul magame kaua, mille nahka lähebki linnuvaatlus.
Üritame passe reisibüroost kätte saada, aga neid pole seal. Saabuvad pärast lõunat. Hea, et ütlesime neile päev lühema tähtaja.
Hotelli ees ootab meid truult eilne tukijuht. Lubab viia veeni ja tuua sealt tagasi 10 dollari eest. Paadisõidu piletihinda ei tea, aga kohapeal peab tema jutu järgi olema palju paate ja infot. Sõidame läbi külade ja riisipõldude kuni stop-märgini. Pool maad peaks olema veel sõita. Siit tuleb osta pilet, 20 dollarit inimene. 60 dollari eest peaks olema meie arvates küll võimalik terve paat ära osta. Kaupleme piletimüüjaga ja tukijuhiga. Müüja lubab hinnaalandust - 15 dollarit ja 1,5 tundi. 20 dollari eest pidi olema ca 2 tundi. Kena hinnaalandus küll. Rõhutab, et edasi mitte midagi maksta ei tule. Suured bussid ja tukid voorivad järjest mööda. Räägime, et oleme sadamafännid ja tahame minna ainult paate pildistama, aga väidetakse, et ilma piletita edasi sõita ei tohi. Kangastub tõeline turistilõks, suure hulga valgete, kohustuslike poepeatuste, paadijuhi tipinurumisega ja lubatust lühema ajaga ning laseme juhil nina tagasi Siem Riepi poole keerata. 10st dollarist saab ta kätte pool.
Veedame tunnikese jõe ääres mööduvat liiklust pildistades.
Lugemine ja vedelemine hotellis. Siis lõuna - menüü kohaselt on seal "breakfast served all day". Lahe, kauamagajate paradiis. Lugemine ja vedelemine hotellis jätkub. Osa rahvast käib ka massaažis. Saame passid koos Vietnami viisadega tagasi. Meie ise küll Sihanouk Ville'i ei jõua, aga vähemalt passid on seal nüüd ära käinud. "Ainus koht Kambodžas, kuhu minna tasub"...
Kambodža lõpuõhtu peenes restoranis.
Eelmine
Angkor vol 3
Järgmine
veepäev

Lisa kommentaar

Email again: