poodlemine

Olime reserveerinud viimases reas viiest voodist kolm, õnneks ülejäänud kahte kedagi ei tulnud, seega saime laiutada. Muidu tore ja steriilne turistikeskkond, kui jätta tähelepanuta jäist õhku külje alla puhuv konditsioneer, mida päris välja lülitada ei õnnestu, ja bussijuhi audioterror, mis koosneb kõrvulukustavast kohalikust estraadikavast teleka saatel. Telesaate publik naerab ja nii ka meie, sest olukord on parajalt absurdne, eriti kui tuled magamiseks ära kustutatakse. Minusugune muidugi magab tuima rahuga ka vietnamikeelse möla saatel, loodetavasti omandan ka natuke keelt.
Keset ööd jääb buss paar korda seisma ja enamus rahvast läheb kuhugi. Kuhu ja miks, jääb mulle arusaamatuks. Kella kuue paiku oleme Hoi An'is kohal. Lööme edukalt tagasi motikameeste rünnaku ja suundume hotelli otsima. Hoi An on tõeliselt armas linn, kolame mööda hommikuselt tühje tänavaid ja kiikame sisse ka paari hotelli. Enamus on täis või alles paari tunni pärast vabanemas. Otsustame koha kasuks, mis asub vaiksemas põiktänavas ja lubab lisaks hommikusöögile ka tasuta internetti ja jalgrattaid. Hiljem selgub, et LP rahva lemmik. Musta pesu kottidega meid uksest välja ei lasta.
Pärast hommikusööki tänaval tuleb lahendada transpordimure. Esimese reisibüroo kutt võttab meid rajalt maha ja leiab ka meile sobiva rongi. Paraku on kõik rongid kuni 20. veebruarini väljamüüdud ja minu rongisõiduunistus peab jääma ootama järgmist Vietnami-külastust. Saame pika sebimise peale ööbussi Nha Trangi tagasi ja sealt lennu Saigoni.
Edasi näeb programm ette tutvumist linnaga. Sisseastumine esimesse riidepoodi ja pükste proovimine. Vöö vahele mahub vabalt paar rusikat, aga poetädi jaoks ei ole see probleem. Mõõdab mind hoolega mitu korda üle, lubab kella seitsmeks õhtul 12 dollari eest uued püksid teha ja draakoni ka põlve peale tikkida. Lahe.
Järgneb šoppamine. No comments.
Kui hotelli tagasi laekume, ripuvad meie ukselinkide küljes kotid puhta pesuga, sokid sedapuhku kõik olemas.
Kella seitsmeks olidki püksid koos draakoniga valmis, aga kohalike arusaam mõnusatest lohvakatest pükstest erineb veidi minu omast ja lasen homseks kasvamise jagu juurde panna.
Hotellimees üritab meid veenda, et päike siinkandis sel aastaajal hommikul ei tõuse ja kella kuueks katkiste kivide juurde minna pole mõtet. Vaatame veel seda asja.
Ilm on suht külm. Aklimatt kojusõidu tarbeks ilmselt.