transpordiodüsseia

Kõrvaltoast antakse pasteedisaia ja kohvi. Tuleb pisike roheline buss, kuhu linna pealt valgeid mitmes kihis peale korjatakse ja mis viib meid kohta, kus lootust suuremale bussile. Hanh Cafe ees jaotatakse rahvas eri busside vahel: kes randa, kes Saigoni, kes Nha Trangi. Keerutame mägedest alla ranniku suunas. Ja nii pool päeva. Kui mäed ära lõpevad, näen paari ilusat pagoodi.
Nha Trang on suur linn, midagi meie Pärnu taolist. Linnaaednikul on omapärane fantaasia.
Meid pannakse maha sellesama Hanh Cafe filiaali ees, kuhu jätame kohe igaüks maha 27 dollarit rongipileti eest Danangi. Öine rong. Oleme rõõmsad, paneme suured kotid sinnasamma nurka ja suundume sööma. Piletid peaks kohal olema kella kolme paiku ja rong lahkuma kell kaheksa.
Pärast riisi rannapromenaadi ääres (pole midagi eriti ilusat) läheme Vietnam Airlinesi kontorisse Danang-Saigoni pileteid ostma. Aga neid pole saada. St oleks küll äriklass ja selline kellaaeg, et meie lend Saigonist selleks ajaks juba lahkunud. Eelmiseks päevaks pileteid pole. Lahkume mõtlema.
Hanh Cafe teatab, et rongi täna ei lähe, on öine buss ja rong homme. Jääme rongisõidule kindlaks, vahetame kuupäeva ja pargime ennast kõrvalmajja hotelli. Siis mõtleme ümber, vahetame piletid bussipiletite vastu ringi, kaotame igaüks 10 dollarit + hotellitoa okupeerimise eest 33 333 dongi. Pargime ennast kohvikunurka tagasi.
Järgneb minu initsiatiivil Long Thanh fotogalerii külatus. Peaks olema Vietnami kuulsaim fotograaf. Pildid on vägevad. http://www.elephantguide.com/longthanh/
Kuna tagasi Saigoni pääsemisega paistab jama olevat, siis kokkuvõttes üritame ennast olemasolevate lennukipiletite alguspunktist võimalikult kaugele organiseerida. Et igav ei hakkaks. Mul säilib siiski väike lootus rongisõidule, aga ma olen vist ainus...