Veider on ühele matkale kaks korda minna.
Karistusaeg on igatahes ära istutud, harjutused tehtud, ortopeedilised tallad soetatud ja põikpäisus sunnib rajale tagasi. Ukrainasse nagunii ei saa, sest teel vedelev Poola on veel lukus. Karpaadid on seega nügitud ootejärjekorda, võimalik, et järgmisesse suvesse. Parem on metsa putkata, muidu saadab Helme veel maasikaid korjama.
Kalle poetab mind rajale samas kohas, kus ta mind rajalt võttis, Eesjärvele. Seal juba lõke tossab ja suits juhatab teed järgmiste lõkkekohtadeni. Neid on siin kolm.
Olen teinud päevad lühemaks ja mai on teinud ilmad soojemaks. Soojem ilm tähendab kergemat kotti. Madrats on lühem ja sulejope õhem.
Sinililled raja kõrval ja miinuskraadid öösel on asendunud priskete sääskede ja vaatevälja ahendava rohelusega. Mõni ülane veel õitseb järjekindlalt, aga üldiselt on tähthein, seahernes ja võilill. Veel on väike-lehelind, karmiinleevike ja metsvint.
Neeruti mäed läbitakse ilusti piki kõrget oosi. Lehtpuumets asendub ette hoiatamata kuusikuga. Rada lööb lainetama alles Pariisi kandis. Silt hoiatab ohtliku laskumise eest ja tõepoolest on siin oht taldrikuga piki pead saada. Taldrikulennutamise juurde käib järelveetav tümpsumasin. Lugesin hiljuti soovitust metsa tulnud müraterroristide eest veel sügavamale võpsikusse minna. Ei tea, kas see käib ka lindude ja loomade kohta, kelle ukse ette on lärmama tuldud. Taldrikute loopimine on närvesööv tegevus, korrapealt on maapind viljakas konide poolest.
Maastik on täna tore. Valdavalt metsarada, veidi käänulist kruusateed, kaks maanteeületust. Suur osa tähelepanu on talla all. Teen iga natukese aja tagant peatusi, venitan. Istun kord kännul, kord puutüvel, kord metsmaasikate otsas. Leian haruldaseks muutunud kullerkuppusid täis niidu ja imen endasse nende magusat lõhna. Molutan nagu jaksan.
Mardihansu lõkkekoht on nii hästi varustatud, et siin on lausa laavu. Keegi on pannud laepalgi külge kruvi, mistõttu ma ei suuda panna vastu kiusatusele vesta puupulkadest paar sobivat vaia ja sääsevõrk laavusse üles tõmmata.
Vett saab järvest, milleni viib kitsas rada. Järvel on kaks kurge ja ports varsakapju. Madalas heljub mingi soga, mistõttu on valik sogase vee ja märgade varvaste vahel. Pärast saab muidugi mõlemad, nii soga kui ka varbad. Vesi on soe ja kui ma poleks juba hommikul duši all käinud, siis kasutaksin seda pesuks. Praegu ilmselt püsin sogas sulistamata puhtam.
Pistan päikese poole talvevärvi jalad ja värske sääsehammustuse. Päike on hullematki näinud. Loen kergemeelselt vuhinal läbi pea pool Dürrenmatti. See on murettekitav.
GPS ütleb 12,2 km.
Kalle poetab mind rajale samas kohas, kus ta mind rajalt võttis, Eesjärvele. Seal juba lõke tossab ja suits juhatab teed järgmiste lõkkekohtadeni. Neid on siin kolm.
Olen teinud päevad lühemaks ja mai on teinud ilmad soojemaks. Soojem ilm tähendab kergemat kotti. Madrats on lühem ja sulejope õhem.
Sinililled raja kõrval ja miinuskraadid öösel on asendunud priskete sääskede ja vaatevälja ahendava rohelusega. Mõni ülane veel õitseb järjekindlalt, aga üldiselt on tähthein, seahernes ja võilill. Veel on väike-lehelind, karmiinleevike ja metsvint.
Neeruti mäed läbitakse ilusti piki kõrget oosi. Lehtpuumets asendub ette hoiatamata kuusikuga. Rada lööb lainetama alles Pariisi kandis. Silt hoiatab ohtliku laskumise eest ja tõepoolest on siin oht taldrikuga piki pead saada. Taldrikulennutamise juurde käib järelveetav tümpsumasin. Lugesin hiljuti soovitust metsa tulnud müraterroristide eest veel sügavamale võpsikusse minna. Ei tea, kas see käib ka lindude ja loomade kohta, kelle ukse ette on lärmama tuldud. Taldrikute loopimine on närvesööv tegevus, korrapealt on maapind viljakas konide poolest.
Maastik on täna tore. Valdavalt metsarada, veidi käänulist kruusateed, kaks maanteeületust. Suur osa tähelepanu on talla all. Teen iga natukese aja tagant peatusi, venitan. Istun kord kännul, kord puutüvel, kord metsmaasikate otsas. Leian haruldaseks muutunud kullerkuppusid täis niidu ja imen endasse nende magusat lõhna. Molutan nagu jaksan.
Mardihansu lõkkekoht on nii hästi varustatud, et siin on lausa laavu. Keegi on pannud laepalgi külge kruvi, mistõttu ma ei suuda panna vastu kiusatusele vesta puupulkadest paar sobivat vaia ja sääsevõrk laavusse üles tõmmata.
Vett saab järvest, milleni viib kitsas rada. Järvel on kaks kurge ja ports varsakapju. Madalas heljub mingi soga, mistõttu on valik sogase vee ja märgade varvaste vahel. Pärast saab muidugi mõlemad, nii soga kui ka varbad. Vesi on soe ja kui ma poleks juba hommikul duši all käinud, siis kasutaksin seda pesuks. Praegu ilmselt püsin sogas sulistamata puhtam.
Pistan päikese poole talvevärvi jalad ja värske sääsehammustuse. Päike on hullematki näinud. Loen kergemeelselt vuhinal läbi pea pool Dürrenmatti. See on murettekitav.
GPS ütleb 12,2 km.
Kommentaarid
Lisa kommentaar