Telgis on millegipärast liumägi.
Hommikul on väljas päike ja kõigi
mägede tipud on näha. Suurepärane valgus. Sibame bussi peale ja sõidame
eilse bussijuhiga Senjahopenisse. Seal on matkarada järvedeni.
Raja algus osutub olema soo, mitte telkimisplats nagu olin lootnud. Lisaks on siinpool mäge täiesti mitteinspireeriv pilv.
Otsusevõimetuse vähendamiseks keedame keset lirtsuvat sammalt hommikusööki. Pärast putru ja kohvi töötab pea paremini, leiame teisel pool teed ja surnuaeda kuiva samblaga sileda koha, kus on ka euroalus. Hea õhtul istumiseks kasutada. Telk püsti ja punuma.
Matkarajast on olemas punased tähistused puudel ja kividel, mitte rada ennast. Alguses vesine sammal lagedal, siis vesine sammal puude all, lõpuks vesine sammal kividel. Saapas on taas kenake kogus vett. Varsti hakkavad ilmselt lestad kasvama. Mere kohalt läheneb sinist taevast.
Tõuseme iga sammuga vähemalt pool meetrit merepinnast kõrgemale, vaade läheb järjest vägevamaks, ilmuvad päike ja kärppsed. Palju kärppseid. Aga nad on kuidagi uimased. Iga natukese aja tagant unistame mõne kivi otsas. Fjord käändub maaliliselt merre. Aeg-ajalt kaotame raja ja turnime samblast kinni hoides sügavike kohal. All kivid ja lumi.
Ülevalt kurult on näha järv keset lumekirjusid mägesid. Taevas läheb pilve ja on tõeliselt talvine tunne. Siin peaks rada kaardi järgi hargnema, märke pole enam näha. Vasakul tundub olema kole järsk, võtame plaani proovida pääseda järveni paremalt, turnides mööda kive ja vältides võimalusel lumelaike, mille alt voolab vesi. Pääseme päris kaugele, kuniks kohtume järsaku ja tohutu laia lumega. Ohtlik. Teeme banaanilaastudele otsa peale. Istume. Vaatame kaarti. Vaatame ringi. Järve ja kuru vahel olev suur lumelaik osutub siiski ka järveks. Ja ka selle taga on lume all väike järv enne seda vett, mida meie esimeseks järveks pidasime. Kokku paistab mägede vahel seega neli järve. Lumi on kohati sinine. Kurul tagasi, on ühel pool talv, teisel suvi. Saare sisemaa on kohati täiesti läbimatu. Ja saarel on olnud meile taas midagi uut pakkuda.
Kapakuga mööda sammalt alla, astudes peaaegu peale tedrepojale. Ema paanitseb pisut maad eemal. Saapad lirtsuvad. Haarame metsast kaasa lõkkepuid.
Lõke, sokikuivatus ja õhtusöök. Bussigraafiku-uuringud ei anna eriti rõõmustavat tulemust. Tundub, et homme Lysnesist praami ei lähe, miska tuleb pääseda tagasi Finnsnessi. Busse laupäeviti eriti ei käi. On buss 14:40. Mingi buss on ka 8:18, aga selle taga on laupäeva ja pühapäeva juures salapärane sõna "unntatt". Kellelgi pole nutitelefoni.
Sorgime lõket kuni magamaminekuajani.
Raja algus osutub olema soo, mitte telkimisplats nagu olin lootnud. Lisaks on siinpool mäge täiesti mitteinspireeriv pilv.
Otsusevõimetuse vähendamiseks keedame keset lirtsuvat sammalt hommikusööki. Pärast putru ja kohvi töötab pea paremini, leiame teisel pool teed ja surnuaeda kuiva samblaga sileda koha, kus on ka euroalus. Hea õhtul istumiseks kasutada. Telk püsti ja punuma.
Matkarajast on olemas punased tähistused puudel ja kividel, mitte rada ennast. Alguses vesine sammal lagedal, siis vesine sammal puude all, lõpuks vesine sammal kividel. Saapas on taas kenake kogus vett. Varsti hakkavad ilmselt lestad kasvama. Mere kohalt läheneb sinist taevast.
Tõuseme iga sammuga vähemalt pool meetrit merepinnast kõrgemale, vaade läheb järjest vägevamaks, ilmuvad päike ja kärppsed. Palju kärppseid. Aga nad on kuidagi uimased. Iga natukese aja tagant unistame mõne kivi otsas. Fjord käändub maaliliselt merre. Aeg-ajalt kaotame raja ja turnime samblast kinni hoides sügavike kohal. All kivid ja lumi.
Ülevalt kurult on näha järv keset lumekirjusid mägesid. Taevas läheb pilve ja on tõeliselt talvine tunne. Siin peaks rada kaardi järgi hargnema, märke pole enam näha. Vasakul tundub olema kole järsk, võtame plaani proovida pääseda järveni paremalt, turnides mööda kive ja vältides võimalusel lumelaike, mille alt voolab vesi. Pääseme päris kaugele, kuniks kohtume järsaku ja tohutu laia lumega. Ohtlik. Teeme banaanilaastudele otsa peale. Istume. Vaatame kaarti. Vaatame ringi. Järve ja kuru vahel olev suur lumelaik osutub siiski ka järveks. Ja ka selle taga on lume all väike järv enne seda vett, mida meie esimeseks järveks pidasime. Kokku paistab mägede vahel seega neli järve. Lumi on kohati sinine. Kurul tagasi, on ühel pool talv, teisel suvi. Saare sisemaa on kohati täiesti läbimatu. Ja saarel on olnud meile taas midagi uut pakkuda.
Kapakuga mööda sammalt alla, astudes peaaegu peale tedrepojale. Ema paanitseb pisut maad eemal. Saapad lirtsuvad. Haarame metsast kaasa lõkkepuid.
Lõke, sokikuivatus ja õhtusöök. Bussigraafiku-uuringud ei anna eriti rõõmustavat tulemust. Tundub, et homme Lysnesist praami ei lähe, miska tuleb pääseda tagasi Finnsnessi. Busse laupäeviti eriti ei käi. On buss 14:40. Mingi buss on ka 8:18, aga selle taga on laupäeva ja pühapäeva juures salapärane sõna "unntatt". Kellelgi pole nutitelefoni.
Sorgime lõket kuni magamaminekuajani.
jah, seal tõusu peal ma mõtlesin, et "kyll on hea, et Kylli ei näe, mis me parasjagu teeme" :) Grete, on Jul 2, 2011 at 08:26PMAhaa! Nutitelefon on ainult nutikatel! Kylliki, on Jul 8, 2011 at 10:07PM
Ma arvan, et nutikad teavad ka ilma telefonita, mida tähendab "unntatt" :) nipitiri, on Jul 9, 2011 at 07:55AM
Lisa kommentaar