Õhtused mereannispagetid on Kalle rajalt maha
võtnud.
Vantsin üksi pagari juurde, kus koolilaste parv
sädinal pirukates krabistab. Üks noormees on kustunud diivanile ja tema jääb
küll esimesse tundi hiljaks,
kuigi kaks neidu teda enne lahkumist tagumikust
raputavad.
Mööda metsviinapuusse mattunud aedadest ja puu otsast tänavale pudenenud oliividest. Internetist leitud rada algab siit tagaaedade juurest ja keerutab end mändide vahel kõrgemale. All särab küla. Puude vahel lehvivad liblikad. Teeservi ääristavad mesitarud, igaüks ise värvi.
Idüll lõpeb peagi laiale kruusateele, kus liiklust on õnneks vähe. Maad katab labajalapaksune puuderjas marmoritolmu kiht. Kilpjalad ja männid on halliks läinud. Eespool närivad kollased masinad künka sisse auku. Ringitöllavast turistist ei lase keegi end segada. Tee läheb otse läbi marmorimurru ja veidi aja pärast möödub järgmisest veidi kõrgemalt. Palju lärmi ja tolmu.
Kividele maalitud sildid kuulutavad marmoriranda jõudmist. Saab tasuta parkida. Keset lahte jõurab laev, millesse marmorplokke laaditakse. Kaks inimest istuvad kivil ja naudivad kõrvulukustavat mürinat, tolmu ja sigaretti. Ei teki tahtmist peatuda. Veidi edasi on naaberrannas vaiksem, kui mitte arvestada viit haukuvat koera. Rand on keeratud traataia sisse. Tolmav tee jätkub. Kuigi pole Kallet ja võiks igal pool passida, ei teki siin üldse passimise tahtmist.
Teelt eemale läheb rada lääbakil tõkkepuuga. On oliivisalu ja eemal paar maja, aknaluugid kõvasti kinni. Istun puu alla ja passin nüüd kogu raha eest. Punarinnad laulavad salutammes ja maasikapuus ja jäävad vait ainult kolme varese saabumise auks. Mõned liblikad, sigur ja sipelgad.
Tükk maad edasi allpool rand. Seal on kokkupakitud rannaküla, keegi raapsib putkade juures luuaga, aga näha teda pole. Hekkide vahel askeldavad paabulinnud. Vahetan riideid sildi kõrval, millel on ettepanek mitte ujuma minna. Ujudes ei juhtu samas midagi hirmsat.
Raja lõpuosa on jälle tore kitsas rada mere kohal, männid mähitud luuderohtu. Kreeklane on juba käinud ja palistanud kõik ilusti konidega.
Öömajas täidab kogu õhu endiselt popmuusika, nii et seal pole ruumi ei linnulaulule ega oma mõtetele.
Satume taas õhtust sööma samal ajal perekonnaga, kes eile platseerus koos lapsega suitsetajate osakonda. Tänases söögikohas toas suitsetada ei tohi, mistõttu lahkuvad täiskasvanud suitsule ja jätavad tüdruku üksi telefoni rullima. Prioriteedid on paigas.
Mööda metsviinapuusse mattunud aedadest ja puu otsast tänavale pudenenud oliividest. Internetist leitud rada algab siit tagaaedade juurest ja keerutab end mändide vahel kõrgemale. All särab küla. Puude vahel lehvivad liblikad. Teeservi ääristavad mesitarud, igaüks ise värvi.
Idüll lõpeb peagi laiale kruusateele, kus liiklust on õnneks vähe. Maad katab labajalapaksune puuderjas marmoritolmu kiht. Kilpjalad ja männid on halliks läinud. Eespool närivad kollased masinad künka sisse auku. Ringitöllavast turistist ei lase keegi end segada. Tee läheb otse läbi marmorimurru ja veidi aja pärast möödub järgmisest veidi kõrgemalt. Palju lärmi ja tolmu.
Kividele maalitud sildid kuulutavad marmoriranda jõudmist. Saab tasuta parkida. Keset lahte jõurab laev, millesse marmorplokke laaditakse. Kaks inimest istuvad kivil ja naudivad kõrvulukustavat mürinat, tolmu ja sigaretti. Ei teki tahtmist peatuda. Veidi edasi on naaberrannas vaiksem, kui mitte arvestada viit haukuvat koera. Rand on keeratud traataia sisse. Tolmav tee jätkub. Kuigi pole Kallet ja võiks igal pool passida, ei teki siin üldse passimise tahtmist.
Teelt eemale läheb rada lääbakil tõkkepuuga. On oliivisalu ja eemal paar maja, aknaluugid kõvasti kinni. Istun puu alla ja passin nüüd kogu raha eest. Punarinnad laulavad salutammes ja maasikapuus ja jäävad vait ainult kolme varese saabumise auks. Mõned liblikad, sigur ja sipelgad.
Tükk maad edasi allpool rand. Seal on kokkupakitud rannaküla, keegi raapsib putkade juures luuaga, aga näha teda pole. Hekkide vahel askeldavad paabulinnud. Vahetan riideid sildi kõrval, millel on ettepanek mitte ujuma minna. Ujudes ei juhtu samas midagi hirmsat.
Raja lõpuosa on jälle tore kitsas rada mere kohal, männid mähitud luuderohtu. Kreeklane on juba käinud ja palistanud kõik ilusti konidega.
Öömajas täidab kogu õhu endiselt popmuusika, nii et seal pole ruumi ei linnulaulule ega oma mõtetele.
Satume taas õhtust sööma samal ajal perekonnaga, kes eile platseerus koos lapsega suitsetajate osakonda. Tänases söögikohas toas suitsetada ei tohi, mistõttu lahkuvad täiskasvanud suitsule ja jätavad tüdruku üksi telefoni rullima. Prioriteedid on paigas.
Lisa kommentaar