Norrakad ennustavad lähipäevadeks paremat ilma. Eile oli 24 kraadi, tänaseks lubatakse 20 ja edaspidi 18-19. Hommikul ongi taevas mõned pilved ja puhub kerge tuul. Mõnus.
Pagarineiu veenan kasutama eilset kilekotti, mis mul ettenägelikult kaasas on. Mõte tundub talle üllatav, aga vastu ei puikle. Hetk hiljem näen, kuidas mees maja katusel kaalub käes katkist pange ja lennutab selle siis hoogsalt mäest alla mere suunas. Ehh. Kreekas on prügimajandus päris suur probleem. Eks paistab, kas mu palve rätikuid mitte vahetada, leiab öömajas mõistmist.
Täna vaatan lähemalt neid nelja randa, mis eile eemalt paistsid. Rada randadeni on huvitavam kui eilne rada. Esialgu veidi asfalti, aga seejärel kena kanjon. Pole veel palav ka.
Fira rand on pisike, seal on üks räämas maja ja üks paljas mees.
Kohe pärast seda on Angali, kuhu pääseb autoga ja mis on seetõttu saare randadest kõige populaarsem. Esiti on kaks inimest. Söögikohti hulgim ja ka mõned majutused.
Galifose rannas on veepiiril ehitusjäänused ja koht näeb välja nagu hipide suvelaager. Kividele on maalitud lilli ja telkimist keelav silt kujundatud ümber telkimist ja nudismi kiitvaks.
Agios Nikolaus paistab silma puudesalu, rahvarohkuse ja söögikohaga. Puude taga on telklaager, kus pesitsevad itaalia inimesed. Asustan puualuse, ujun, loen, söön ära pirukad. Paat toob muudkui inimesi juurde. Lõpuks saabub rahvast minu taluvuspiiri ületavas koguses, pakin kola kokku ja lähen tagasi Fira randa. Paljas mees on lahkunud ja kedagi ei ole asemele tulnud, mistõttu ma ei hakka riiete vahetamisega vaeva nägema. Keset ujumist näen kahte inimest rada mööda laskumas. Keegi ei lase ennast millestki segada, saabunud naisterahvas asub tegema seda, mida mina tavaliselt rannas teen. Kõigepealt pildistab ja siis hakkab kive korjama. Läheb pilve. Korraks.
Eilsed rätikud on alles.
Amorgose öömaja on hakanud mu plaane ümber kujundama. Mulle ei meeldi, kui keegi mu plaane ringi teeb, aga neil on muidugi oma iva.
Väljas lammutab tuul aknaluuke.
Lisa kommentaar