unine päev

Magame kaua. Selgub, et hommikusööki antakse vähemalt poole kümneni või kauem.
See on hea uudis.
Kolame mööda vanalinna, teeme pilte pahaaimamatutest inimestest. Mõned neist tahavad meid kangesti kuhugi juhatada, ainus mure on see, et me ei tea, kuhu me minna tahame.
Näeme Yazdi sümboleid Jameh mošeed ja Amir Chackmaq kompleksi. Viimasesse sisse küll siesta tõttu ei saa.
Internetid kannatavad totaalse tsensuuri all ja oleme sunnitud kasutama kirjatuvi abi.
See-eest üllatab Iraani kaubandusvõrk. Kuigi oleme juba otsimisest loobunud, leiame ühest Nivea-poest näokoorijat ja ka näopesugeeli. Jee. Olen neist juba Astarast saadik puudust tundnud. Minu vastavad tarvikud on nimelt koduses vannitoas... Arvasime juba, et kohalikud midagi näolt maha ei võta, panevad ainult juurde. Poes tutvustatakse muideks ka kreemi kasutusjuhendit :) Aga kaasa seda ei anta.
Õhtusöögile läheme Malek-o-Tojjari-nimelisse hotelli. Tõesti sama tüüpi nagu Silk Road, aga stiilsem ja luksuslikum. Silk Road pigem karvikute kogunemiskoht :)
Terve õhtu vahetame SMS-sse kõrbematkamehega. Küsib 3x niipalju raha kui olime valmis maksma. Asi lõpeb lubadusega meie andmed sõbrale edasi anda. Kahtlane. Teeme paar varuplaani.

Homme jälle loodusesse.
Eelmine
turism
Järgmine
matk

Lisa kommentaar

Email again: