Kuna matkasaapad ei ole mõeldud kotti mahtuma, väljun matkariietes, mis on Manchesteri kesklinnas muidugi täiesti deviantne.
Leian mitte eriti õdusa hommikusöögikoha. Õdusad on kõik veel kinni. Veider.
Manchesteri inimestel on komme kõnetada teisi tiitlitega mylove, darling ja sweetheart. Valimatult. Ühe teenindusepisoodi jooksul kukub vähemalt kaks sellist väljendust.
Kõik lähevad punase tulega üle tee. Kodutud magavad ukseavades ja lasevad käsitsi papitükile kirjutatud siltidel seniks enda eest raha teenida. Pargis istub kuninganna Victoria, tuvid õlgadel.
Arndale on lahti tehtud. Seal on raamatupood, millest eile ennast jõuga eemale hoidsin. Nüüd sukeldun tunniks ajaks. Enamuse raamatuid panen ohates riiulisse tagasi. On alles palju raamatuid kirjutatud. Meil on alajaotused stiilis "ajalugu", neil on "Briti viktooriaaegne ajalugu".
Hotellialune baar on rohkem ärkvel kui enne. Kella kaheksa paiku toimetas siin ainult tolmuimeja operaator. Vahepeal on tolmuimeja asendunud pudeliharja tüüpi koeraga, kes järab endast vaevalt poole väiksemat konti. Olemas on ka omanik, kes lubab mu seljakoti mõneks tunniks kuhugi jalust ära panna.
Longin sihitult siia-sinna. On kaubatänav, kohe selle kõrval fahhverkmaja, mis koos katedraaliga moodustab omaette maailma, kus on vaiksem ja õitsevad puud. Üks väljak on täis telkijaid ja neid vaatab majanurgalt mõistva naeratusega üleelusuurune Arvo Pärt. Roheluselapil kaskede vahel lebotavad inimesed, räägivad telefoniga, kuulavad muusikat, söövad võileiba. Pildistan täiesti ebamõistliku linnaruumikasutuse Krõõbi jaoks üles. Kauguses paistab minarett.
Kott on vahepealse aja veetnud õllekeldris, lõhna endasse imades.
Tramm sõidab lennujaamani kaks korda kauem kui rong, aga mul on piisavalt aega. Keegi kõnnib rööbastel. Tramm pidurdab mitte väga äkiliselt, jääb siis aga seisma ja juht tuleb küsima, ega keegi ei kukkunud ja kas kõik on korras.
Siis on lennujaam ja saab raamatut edasi lugeda. Tuleb ka kuidagi lahti saada viimastest naeltest. Pärast on maastikumäng leidmaks Helsingi väravat.
Tallinna lennujaama pagasilindi juures osutub olema maikaklubi rakukese kokkusaamine, mida jätkub kuni Herne tänavani.
Manchesteri inimestel on komme kõnetada teisi tiitlitega mylove, darling ja sweetheart. Valimatult. Ühe teenindusepisoodi jooksul kukub vähemalt kaks sellist väljendust.
Kõik lähevad punase tulega üle tee. Kodutud magavad ukseavades ja lasevad käsitsi papitükile kirjutatud siltidel seniks enda eest raha teenida. Pargis istub kuninganna Victoria, tuvid õlgadel.
Arndale on lahti tehtud. Seal on raamatupood, millest eile ennast jõuga eemale hoidsin. Nüüd sukeldun tunniks ajaks. Enamuse raamatuid panen ohates riiulisse tagasi. On alles palju raamatuid kirjutatud. Meil on alajaotused stiilis "ajalugu", neil on "Briti viktooriaaegne ajalugu".
Hotellialune baar on rohkem ärkvel kui enne. Kella kaheksa paiku toimetas siin ainult tolmuimeja operaator. Vahepeal on tolmuimeja asendunud pudeliharja tüüpi koeraga, kes järab endast vaevalt poole väiksemat konti. Olemas on ka omanik, kes lubab mu seljakoti mõneks tunniks kuhugi jalust ära panna.
Longin sihitult siia-sinna. On kaubatänav, kohe selle kõrval fahhverkmaja, mis koos katedraaliga moodustab omaette maailma, kus on vaiksem ja õitsevad puud. Üks väljak on täis telkijaid ja neid vaatab majanurgalt mõistva naeratusega üleelusuurune Arvo Pärt. Roheluselapil kaskede vahel lebotavad inimesed, räägivad telefoniga, kuulavad muusikat, söövad võileiba. Pildistan täiesti ebamõistliku linnaruumikasutuse Krõõbi jaoks üles. Kauguses paistab minarett.
Kott on vahepealse aja veetnud õllekeldris, lõhna endasse imades.
Tramm sõidab lennujaamani kaks korda kauem kui rong, aga mul on piisavalt aega. Keegi kõnnib rööbastel. Tramm pidurdab mitte väga äkiliselt, jääb siis aga seisma ja juht tuleb küsima, ega keegi ei kukkunud ja kas kõik on korras.
Siis on lennujaam ja saab raamatut edasi lugeda. Tuleb ka kuidagi lahti saada viimastest naeltest. Pärast on maastikumäng leidmaks Helsingi väravat.
Tallinna lennujaama pagasilindi juures osutub olema maikaklubi rakukese kokkusaamine, mida jätkub kuni Herne tänavani.
Lisa kommentaar