Esimene peatus Paju lahingu
mälestusmärgi juures. Aastaga 1919 ja Paju lahinguga seostuvad meil Läti
punased kütid. Lisaks aastaarvule ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni
embleemile rohkem infot kohapeal ei ole. Mälestusmärk ise näeb välja
pisut stuupa moodi.
Järgmine peatus Valga Statoil ja Jaani
kirik. Kirikus on vanaproua, kes proovib meid kiriku ajalooga kurssi
viia. Praeguse kuju on kirik saanud umbes aastast 1816.
Edasi Lätti. Tänavad muutuvad ieladeks. Lätis näeb inimesi sama vähe kui Eestis.
Valmieras
teeme ringi ümber kiriku ja kindluse varemete. Neil on siin SEB panks,
Hansapanks ja Neste. Valmierast viib sinka-vonka tee läbi metsade
Cesisesse.
Cesis. Vaatame Võnnu lahingu mälestusmärki, kus peal
eestikeelsed kirjad. Lätlased sõidavad ringi, lipud autode akende küljes
ja autod tammeokstega ehitud. Sööme pitsat ja vaatame, kuidas Läti
koers mööda jookseb. Poes õpime läti keelt: jogurts, kefirs, piens,
alus. Pärast sööki ja šoppamist hängime linna peal. Vanalinn on päris
tore ja korras, kirik on suur ja seest ilus.
Hotell Melturi asub linnast väljas, Amanta jõe ääres. Toad on suured, 10 latti inimese kohta. Aias vahivad dinosaurussed.
Autojuhil on unitõbi.
Polegi ükski reis seni alanud Mokkolt Sääskküla mäe ja Luua
pargialleega.
Martti ja Estri saan kätte Tartu raekoja tagant. Olen juba
ette valmistunud, olemaks autojuht reisil Marttiga (which part of 40
don't you understand – the four or the zero?).
Lisa kommentaar