Hommikusöök tuuakse korviga ukse taha.
Enne Kaunasest lahkumist
on kavva võetud käia ära linnaservas asuvas Pažaislise kloostris.
Asutatud 1662 karmeliitide ordu jaoks, antud tsaari ajal õigeusklikele,
nõuka ajal olnud vaimuhaigla ja kunstigalerii ning hiljuti taasavasid
selle ameerika nunnad. Klooster on Kaunase mere ääres, kohalejõudmine
nõuab mõningast pingutust. Sisse pääseme saksa turismigrupi sabas,
kellel on kaasas võtmetega nunn. Räägib midagi, mis kaugelt meenutab
saksa keelt. Kirik on seest roosa marmoriga ja karm barokk. Täiesti
ebakiriklikult pompoosne.
Enne Vilniust on Trakai. Kohalikud teenivad lisa oma aias parkida laskmisega. Kindlus nagu kindlus ikka, aga röögatult kallis. Pilet 12 litti. Pildistamise eest tahetakse lisaraha, aga mulle seda ei öelda. Ju näen nii lootusetu välja. Pildistamise tahtmist tegelikult ei tule ka. Palav, lohutame ennast jäätisekokteiliga, mille leiab lastemenüüst.
Veel enne Vilniust on ka kunagine koonduslaager. Ma pole kunagi sellistes kohtades käinud, Martti ka ei ole. Ja nii jääbki, sest pärast tunniajast ringikeerutamist ei ole me memoriaalist näinud rohkemat kui ühte silti. Loobume ja sõidame kesklinna. Aga sellega meie eksirännakud paraku ei lõpe. Läbime samu tänavaid ühte ja teist pidi ning mingil seletamatul kombel satume raekoja platsile, peletades enne ja pärast seda turiste kitsastel tänavatel kahte lehte. Meid peatab politseinik, kes uurib, kuhu sõidame. Küsin vastu, kas ta seda-ja-seda tänavat ja hotelli teab. Politseinik satub segadusse, ei tea hotellist midagi ja lubab meil edasi sõita. Niipalju tolku siis politseist. Lõpuks hotellini jõudes on kangelasteo sooritamise tunne ja kulub ära üks õlu.
Saan Marttilt Baltikumi raamatu, vaatan üle katedraali, kuulan kellamängu ja ronin kolme ristiga mäe otsa. Ristid on püsti pandud seitsme tapetud fratsiskaani munga auks. Praegused ristid seisavad tegelikult alates 1989. aastast, algsed lammutasid venelased ära ja nende jäänused vedelevad sealsamas. Endiselt on palav, pistan varbad jõkke.
Peaks ostma suveniire, mis on alati äärmiselt tüütu tegevus. Tuvastan, et suveniiripoodides müüakse välgumihkleid, milles pole gaasi. Huvitav, kas mingi leedu eripära. Täiesti mõttetu igatahes. Ilmselt minu viga, aga Kaunas oli kuidagi palju huvitavam linn.
Pärast õhtusööki hotelli poole vantsides on näha kaks linna kohal lendavat õhupalli. Maa peale on mõningase faasinihkega kuulda, kui üleval lõke käima ja kinni keeratakse.
Homme maetakse Brazauskast, sellest ka kogu tänane politseinike sebimine. Marttil ja Estril pole homseks eriti plaane. Mul küll on :)
Enne Vilniust on Trakai. Kohalikud teenivad lisa oma aias parkida laskmisega. Kindlus nagu kindlus ikka, aga röögatult kallis. Pilet 12 litti. Pildistamise eest tahetakse lisaraha, aga mulle seda ei öelda. Ju näen nii lootusetu välja. Pildistamise tahtmist tegelikult ei tule ka. Palav, lohutame ennast jäätisekokteiliga, mille leiab lastemenüüst.
Veel enne Vilniust on ka kunagine koonduslaager. Ma pole kunagi sellistes kohtades käinud, Martti ka ei ole. Ja nii jääbki, sest pärast tunniajast ringikeerutamist ei ole me memoriaalist näinud rohkemat kui ühte silti. Loobume ja sõidame kesklinna. Aga sellega meie eksirännakud paraku ei lõpe. Läbime samu tänavaid ühte ja teist pidi ning mingil seletamatul kombel satume raekoja platsile, peletades enne ja pärast seda turiste kitsastel tänavatel kahte lehte. Meid peatab politseinik, kes uurib, kuhu sõidame. Küsin vastu, kas ta seda-ja-seda tänavat ja hotelli teab. Politseinik satub segadusse, ei tea hotellist midagi ja lubab meil edasi sõita. Niipalju tolku siis politseist. Lõpuks hotellini jõudes on kangelasteo sooritamise tunne ja kulub ära üks õlu.
Saan Marttilt Baltikumi raamatu, vaatan üle katedraali, kuulan kellamängu ja ronin kolme ristiga mäe otsa. Ristid on püsti pandud seitsme tapetud fratsiskaani munga auks. Praegused ristid seisavad tegelikult alates 1989. aastast, algsed lammutasid venelased ära ja nende jäänused vedelevad sealsamas. Endiselt on palav, pistan varbad jõkke.
Peaks ostma suveniire, mis on alati äärmiselt tüütu tegevus. Tuvastan, et suveniiripoodides müüakse välgumihkleid, milles pole gaasi. Huvitav, kas mingi leedu eripära. Täiesti mõttetu igatahes. Ilmselt minu viga, aga Kaunas oli kuidagi palju huvitavam linn.
Pärast õhtusööki hotelli poole vantsides on näha kaks linna kohal lendavat õhupalli. Maa peale on mõningase faasinihkega kuulda, kui üleval lõke käima ja kinni keeratakse.
Homme maetakse Brazauskast, sellest ka kogu tänane politseinike sebimine. Marttil ja Estril pole homseks eriti plaane. Mul küll on :)
Lisa kommentaar