puhkus Läätsal

Pidime minema Litløya saarele Põhja-Norras. Kivitükile Lofootide taga.
Seal oli aga hind nii kõrgele lakke kerkinud, et seda polnudki maapinnalt enam hästi näha. Perekondlik arutelu jõudis järeldusele, et raamatut võib ka lähemal lugeda. Valitud parameetrite pinnalt jäi sõelale Läätsa. Ka saarel ja ka L-tähega. Endiselt on keeruline tuvastada öömajade fotode järgi kohti, kus on mõnus iste ja piisavalt valgust lugemiseks.
Puhkamise peamine nipp tundub olevat selles, et on vähe asju. Tähelepanu ei haju. Lisaks on rutiinsed tegevused, nagu näiteks kemmerg, uute kohtade peal ja see on põnev. Neuronaalsed ühendused muudkui särisevad.
Õues toksib rähn, aga ei näita ennast. Rähni jaoks on päev nagu iga teinegi. Puukoore all on tema andmetel midagi söödavat ja süüa tuleb, olgu pealegi kehva ilmaga pühapäev. Maja kõrval metsas on tehtud valgustusraiet ja oksad veetud alajaama kõrvale suurde hunnikusse. Traktorirada ragiseb jala all. Lume all on jää ja jää all vesi. Meri sinetab teisel pool Läätsa kalatööstust. Aknast meid seiratakse, aga ära ei aeta. Sadam on jääsuppi täis, eemal paistavad mõned veel ulpivad linnud. Kamp vareseid saabub kõva kisaga ja rivistub muulile.
Inglise keeles jooksevad inimesed viinamarjadest välja, aga meil saavad need lihtsalt otsa.
On raamatukogude aasta ja seega paslik külastada Salme raamatukogu. Avastasin üllatusega, kui paljudes Saaremaa külades on raamatukogu, isegi Abrukal. Lugejaks registreerumine käib lihtsalt ja turistile usaldatakse raamat. Kauba peale on jalutuskäik uduvihmas. Lumi sulab, kergliiklustee pealt on ta juba täitsa kadunud. Raagus põõsad tee kõrval, tilgad okste küljes.
Kohaliku vaatamisväärsusena on Transpordiamet salvestanud Kaugatoma-Lõmala teele 1960–70ndad. Madalad kivipostid teeservades, kollase taustaga märgid, kruus, kurvid. Laht on täis päikest ja jääd. Kui oleksin luik, istuks ma ühes neist vaba vee laikudest ja küünitaks põhjast midagi söödavat leida, nagu kõik teised. Luiki küünitab sillerdaval veel kümnete kaupa. Päev on vahelduseks päikeseline ja lõhnab nagu märts.
Gerda käib külas, mis on tore. Toob jäätist, mille unustame lauale panna ja leiame külmkapist järgmisel päeval. Kulub ära magustoiduks.
Salmel väljakaevatud laevad on tähistatud, üks betoonpingi, teine kiviriviga. Puhtaks pintseldatud mõõgajuppe ja neete vaadatakse Kuressaare kindluses. Armas väike interaktiivne näitus.
Kaks viimast päeva ladiseb sadada, lumest ei ole enam midagi järel ja õue eriti ei kisu. Raamatulugemisele mõjub see hästi, sai päris mitu tükki läbi loetud. Soovitan puhkust teistelegi.
Eelmine
Nigula raba peaksid
Järgmine
Iiripilli raba

Lisa kommentaar

Email again: