Nigula raba peaksid

Peaksi-plaan on juba kevadest saati. Peaks minema ja käima läbi kõik peaksid.
Kõnnime üle raba, mis muutub nii pikkamisi, et tundub muutumatu. Kogu seitse meetrit tuult sekundis kammib kõrrelisi ja ajab kased viltu. Männid sulanduvad massi ja on värvinud okkad kaskede sesoonselt muutuva moe eeskujul osaliselt kollaseks. Laukad on taevakarva erksinised.
Laudteel lebab must karvane röövik (hoidke oma väärisasjadel silma peal!). Edasi kohtame seiklusrikka elu jooksul koiva kaotanud pisikest pruuni tirtsu.
Tee kaob Salupeaksi sisse nagu koopasse. Salupeaksi on kõige suurem Nigula raba peaksi. Salumets on siia saarele jäänud 5000-6000 aasta tagusest soojemast ajast. Peaksite rivi on kunagiste järvede vahelise voorja künnise kõrgem osa, mis paradoksaalselt on tänaseks rabapinnast madalamal, kuigi puude tõttu paistavad rabasaared kõrgemad. Turvas on vahepealsete aastatuhandetega kasvanud seitsme meetri paksuseks.
Salupeaksil lõpeb laudrada infotahvlisse, et pärast pikali räntsatanud puid veidi kehvemas seisus salaja jätkuda. Puudel ronivad seened, päike särab osjades. Ristiga ämblik on keeranud end kollase lehe sisse varjesse. Paremale jääb Urissaare raba.
Kuna laudtee pöörab üle raba tagasi Nigula järve suunas, jätame selle maha ning kahlame kaasikus ja pilliroos, siirdesoo vapitaimes. Mätastel on jõhvikad, suured nagu kirsid.
Kas see seal ees on järgmine peaks? 
Peaks olema küll! 
Keskmise peaksi ja Lagundpeaksi vahel on pehmed mättad. Karu on sealt juba käinud. Küll karu teab, kust kuiva jalaga läbi saab. Haavad, lepad ja kuused. Vööni sookail. 1930ndatel tehtud raie jäljed. Haavapeaksil on taas suurem tükk metsa ja värskelt tammitatud kuivenduskraavid. Töödel on aktiivselt osalenud kobras. Meid tulevad tervitama põdrakärbsed. Liikumiseks on kohalikud loomad radu tallanud.
Kasepeaksi on rivist väljas, rohelise muruga männiku taga ja keset laukaid. Saarel kasvavad peamiselt kuused, mis võib tähendada, et saare nimes peegeldub suktsessioon. Okaspuud on asendanud lehtpuud, ent nimi on jäänud. Leiame piknikukoha, vaatleme kollast liblikat ja kiilipaari. Varte küljes ripuvad üksikud magusad mustikad. Saarel on hiljuti ööbitud ning jäetud maha kuuseokstest küljealune ja lõkkease.
Rabast välja viib juba inimeste tallutud rada. Enne kruusateele jõudmist ajame jooksu sportveised.
Kokku 15 km ja kuus tundi.
Eelmine
Vilsandi
Järgmine
puhkus Läätsal

Lisa kommentaar

Email again: