Peaksi-plaan on juba kevadest saati. Peaks minema
ja käima läbi kõik peaksid.
Kõnnime üle raba, mis muutub nii pikkamisi, et
tundub muutumatu. Kogu seitse meetrit tuult sekundis kammib kõrrelisi ja ajab
kased viltu. Männid sulanduvad massi ja on värvinud okkad kaskede sesoonselt
muutuva moe eeskujul osaliselt kollaseks. Laukad on taevakarva erksinised.
Laudteel lebab must karvane röövik (hoidke oma
väärisasjadel silma peal!). Edasi kohtame seiklusrikka elu jooksul koiva
kaotanud pisikest pruuni tirtsu.
Tee kaob Salupeaksi sisse nagu koopasse.
Salupeaksi on kõige suurem Nigula raba peaksi. Salumets on siia saarele jäänud
5000-6000 aasta tagusest soojemast ajast. Peaksite rivi on kunagiste järvede
vahelise voorja künnise kõrgem osa, mis paradoksaalselt on tänaseks rabapinnast
madalamal, kuigi puude tõttu paistavad rabasaared kõrgemad. Turvas on
vahepealsete aastatuhandetega kasvanud seitsme meetri paksuseks.
Salupeaksil lõpeb laudrada infotahvlisse, et
pärast pikali räntsatanud puid veidi kehvemas seisus salaja jätkuda. Puudel
ronivad seened, päike särab osjades. Ristiga ämblik on keeranud end kollase
lehe sisse varjesse. Paremale jääb Urissaare raba.
Kuna laudtee pöörab üle raba tagasi Nigula järve
suunas, jätame selle maha ning kahlame kaasikus ja pilliroos, siirdesoo
vapitaimes. Mätastel on jõhvikad, suured nagu kirsid.
Kas see seal ees on järgmine peaks?
Peaks olema küll!
Keskmise peaksi ja Lagundpeaksi vahel on pehmed
mättad. Karu on sealt juba käinud. Küll karu teab, kust kuiva jalaga läbi saab.
Haavad, lepad ja kuused. Vööni sookail. 1930ndatel tehtud raie jäljed. Haavapeaksil
on taas suurem tükk metsa ja värskelt tammitatud kuivenduskraavid. Töödel on
aktiivselt osalenud kobras. Meid tulevad tervitama põdrakärbsed. Liikumiseks on
kohalikud loomad radu tallanud.
Kasepeaksi on rivist väljas, rohelise muruga männiku
taga ja keset laukaid. Saarel kasvavad peamiselt kuused, mis võib tähendada, et
saare nimes peegeldub suktsessioon. Okaspuud on asendanud lehtpuud, ent nimi on
jäänud. Leiame piknikukoha, vaatleme kollast liblikat ja kiilipaari. Varte
küljes ripuvad üksikud magusad mustikad. Saarel on hiljuti ööbitud ning jäetud
maha kuuseokstest küljealune ja lõkkease.
Rabast välja viib juba inimeste tallutud rada. Enne
kruusateele jõudmist ajame jooksu sportveised.
Kokku 15 km ja kuus tundi.
Lisa kommentaar