viimane päev

Käin hommikul veel linde luuramas.
Tuuletallaja istub oma tavalises kohas ja on saanud kätte kellegi, keda ta sööb. Kollakad värvulised on vist ikka kanaari koldvindid. Mustpea-põõsalindu ja musträstast on kuulda, aga mitte näha. Saan pildile liblika, kes lennates näeb välja nagu admiral, aga oksal istudes hoiab tiivad kiuslikult kinni ning minu poole vaatab mustrisse mittesobiv silm. Aga võibolla tal ongi tiiva alumisel küljel selline muster? Lõpuks taban lillenuusutaja-sisaliku.
Sõidame all-linna. Püüan mõistatada, millised võiks olla laugemad tänavad, aga ikka tundub, nagu plärtsataksime kohe ookeani ja on kange tahtmine kotti kõvasti kinni hoida. Kaasliiklejad ilmuvad kas kusagilt ülevalt või kaovad alla auku. Langeme merepinnani, longime vanalinnas, joome kohvi ja sööme jäätist. Jäätised on neil ka hästi kõrged ja järsud.
Õhtul on sanitaarsöömine.
Eelmine
Seixal
Järgmine
Zürich

Lisa kommentaar

Email again: