järve suunas

Kella seitsmene äratus läheb nurja, sest koridoris toob meie inglisekeelne juht mulle mobiili, milles Zaza teatab, et auto on katki ja selle parandamine võtab kaks tundi. Jeaah.
Sebime hommikusöögi kõrvalhotellis.
10.40 ei ole juhtidest ikka veel haisugi. Tülitame uuest Zazat ja info peale, et 20 minutit veel, moodustame hotelli trepile inim- ja kotikuhja, takistades igasugust sisse- ja väljapääsu. Ca 40 minuti pärast on autod kohal.
Järv, Khövsgöl Nuur, on ilus, tõesti erksinine nagu piltidel. Stardime kolmekesi kõige kõrgema mäe suunas, Helje loobub poolel teel ja Helma läheb ülesjõudes kohe tagasi oma mütsi otsima. Istun üksi tükk aega ja naudin vaadet. Pilte saab igast asendist. Mägi jube järsk, tunnen ennast nagu ämblikmees. Viimaks peab hakkama alla kobima, sest kella seitsmeks on õhtusöök tellitud. Jään pisut hiljaks.
Õhtuks mongoli saun, mis seisneb kuumas ruumis, valguseks küünal, sooja vett muidugi pole (lubatud hot shower) ja ka külmaga on kehvasti, niriseb. Loobun pesemisest. Pole nii tihti vaja ka.
Helma muretseb õlut.
Looduspark muidu on selline mongoli värk, algusots meenutab rohkem mahajäetud kolhoosikeskust ja prügi üldiselt vedeleb suht vabalt.
Martti teeb lõkke (ja viinapudeli) ääres tutvust pealinnast naadami (rahvuspüha + kohalik jaanipäev/õllesummer) eest pagenud mongolitega. Muuhulgas selgub, et tegelased on kursis pronkssõduri looga. Tundmatust sõdurist on saanud tuntud sõdur.
Eelmine
pikk sõit
Järgmine
ujumine päikesetõusul

Lisa kommentaar

Email again: