Slættaratindur ja Fossá

Lähen siiski vaatama, kuidas Slættaratinduri otsa ronimisega oleks. Slættaratindur ehk lametipp on Fääri saarte kõige kõrgem mägi, 880 meetrit, ja paistab mulle aknast kätte. Ülevalt paistavad kõik saared ja mõni nägevat ilusa ilmaga isegi Islandi ära. Selles viimases julgevad asjatundjad kahelda. Täna ilmselt ei paista kõiki saarigi.

Parklasse kostub paugutamist. Tõmban seljakotile erk-oranži vihmakatte peale. See oleks küll mage lugu, kui mind siin jänese pähe maha lastaks. Tallutud rada on hästi näha ja edeneb kiiresti. Tipp on peaaegu käega katsuda, kui hakkan põlvest saati lumme vajuma ja tuul püüab mulle tuult alla teha. Näha on küll juba palju, terve kamp rohelisi teravaid mägesid. Laskun igaks juhuks alla tagasi, kavatsusega mõne vaiksema ilma puhul tagasi tulla.

Ülevalt paistis ära Fossá kosk. Räägitakse, et kõige vägevam kosk. Kuna nüüd on aega laialt ja muud plaani pole, lähen koske vaatama. Vesi langeb kahes astmes ja tuul pillutab seda edasi-tagasi. Kaart näitab rada kahe veeastme vahele. Turnin üles, Slættaratinduri otsa hakkab parasjagu päikest paistma. Ülemine ots koske on selline, kus saab veekardina taha minna. Kosega hullamine ja langeva vee vaatlus võtavad sama kaua aega, kui Slættaratinduri otsa ronimine.