Iisalmi-Tallinn

Totralt sinine taevas.
Lõuna poole suunduvad bussid on täis. Pikki peatusi ei tehta. Mari õhutusel kaasatehtud võileivad kuluvad viimseni ära.
Helsingis on soe ja läheb õnneks pilve. Bussi ja laeva vahel on aega just trammisõidu jagu.

Leian netist graafiku, mis näitab, et paaril viimasel aastal on Finnmarki ja Tromsi maakonnas mahatulnud vihma kogus hüppeliselt tõusnud. Tean, et jooksen ajaga võidu. Loodetavasti ei ole see veel kaotatud etapp.
Neile, kes aru ei saanud ning ajavad segi ilma ja kliima: Põhja-Norras sadav vihm on pärit Atlandi ookeani kohalt. Vesi aurub, saab pilvedeks ja liigub piirkonnas domineerivate läänetuulte mõjul mandri kohale. Ookeani pinna temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud umbes 0,13 kraadi iga aastakümne kohta. Soojemast ookeanist aurub rohkem, mis tähendab suuremaid pilvi ja tugevamat sadu. Ka Eestis sadav vihm on pärit sealtsamast. Kliima muutumine (mitte soojenemine, eksole; ookean soojeneb, kliima selle tagajärjel muutub) neis piirkondades ei too kaasa mitte üldist temperatuuri tõusu, vaid rohkemat niiskust. Talved on soojemad, suved jahedamad, sajab rohkem. Aasta ringi kestev sitt suusailm. Üksiti ei ole Euroopa üks väheseid ligipääsetavaid metsikuid paiku enam mingi aja pärast ligipääsetav.

Untsuläinud matkajupi kirjeldus pidi siia jääma, sest ebaõnnestumistest kirjutatakse liiga vähe. Õnnestumistest ei ole aga eriti midagi õppida, targemaks saab siis, kui midagi nihu läheb. Kasvõi kellelgi teisel.
Eelmine
Oulu-Iisalmi

Lisa kommentaar

Email again: