Pühapäeva hilishommikune Oulu on inimtühi, äride ja kontorite aknad pimedad.
Suured tumelillad pilved, millest öö läbi sadada ladistas, on veidi taandunud.
Bussijaamas oodates tuleb tõdeda, et lisaks koniloopijatele ei salli ma avalikes kohtades urineerijaid. Muidu täiesti kasutatav koht, aga astud lähemale – hais. Mõne jaoks paistab avalik ruum olevat hiiglaslik kemmerg. Bussijaama puhul ei saa nurkapissija ka lähikonnas tualettruumi puudumisele viidata. Võibolla märgistavad nad sedasi territooriumi ja nuhutavad, kes enne on samasse kohta kusnud.
Korraga väljuvad eri marsruute pidi kaks suurt bussi Jyväskylla, kummalgi peal kaks reisijat. Heaoluühiskond.
Iisalmis paistab päike. Mari, kes õpetas mind Islandil lehmi lüpsma, ilmub valge Ford Transitiga. Soetame süüa ja sõidame ööbima kuhugi maale, vanasse koolimajja. Jalutame Trummaga, räägime ära kõik rääkimata jutud. Käime maailma kõige põhjapoolsemas Savo külas Vieremäs, mängime geopeitust ja ostame jäätist. Õhtu on täiesti vaikne, üksiku roosa pilvega.
Bussijaamas oodates tuleb tõdeda, et lisaks koniloopijatele ei salli ma avalikes kohtades urineerijaid. Muidu täiesti kasutatav koht, aga astud lähemale – hais. Mõne jaoks paistab avalik ruum olevat hiiglaslik kemmerg. Bussijaama puhul ei saa nurkapissija ka lähikonnas tualettruumi puudumisele viidata. Võibolla märgistavad nad sedasi territooriumi ja nuhutavad, kes enne on samasse kohta kusnud.
Korraga väljuvad eri marsruute pidi kaks suurt bussi Jyväskylla, kummalgi peal kaks reisijat. Heaoluühiskond.
Iisalmis paistab päike. Mari, kes õpetas mind Islandil lehmi lüpsma, ilmub valge Ford Transitiga. Soetame süüa ja sõidame ööbima kuhugi maale, vanasse koolimajja. Jalutame Trummaga, räägime ära kõik rääkimata jutud. Käime maailma kõige põhjapoolsemas Savo külas Vieremäs, mängime geopeitust ja ostame jäätist. Õhtu on täiesti vaikne, üksiku roosa pilvega.
Kommentaarid
Lisa kommentaar