Białowieża: rattasõit

Ratta siiski võtan, sest ilm näeb väga ilus välja. Sõidan Topilo suunas. Mets on huvitav ja pidevalt erisugune. Kord kuused, kord märg lepik, kord pöök. Kaugemal on kuulda kurgi, lähedal sädistavad väiksed linnud puu otsas. Muus osas on mets hiirvaikne. Püüan unustada kogu selle ümberringi toimuva jama ja mõneks hetkeks see õnnestubki.

Topilos on Lesna jõgi moodustanud suure järve. Sellest üle viib raudteesild, raudteed jätkub silmapiirini. Olen just jõudnud mõelda, et olen ilmselt ainus tola, kes siin rattaga sõidab, kui mulle kaks keskealist ratturit vastu tulevad, ühe binokkel kõhul kõlkumas. Varsti käsib rajajuhis keerata paremale, kus haruraudtee jätkub mõningases võpsikus. Seda olen ma palju harjutanud. Millegipärast ei taba ma õiget rada Czerlonka peale keeramiseks ja kord juba suurel teel, ei jaksa sellelt enam maha keerata. Päike on juba tükk aega tagasi võtnud suuna alla ja jalad on piimhapet täis. Pärast viimast korralikku rattasõitu on olnud palju mugavat elu.

Tundub, et ümbritsev olukord paremaks ei lähe, mistõttu tuleb homme asjad pakkida ja võtta suund Tallinnale. Biebrza, Euroopa üks paremini säilinud jõeäärseid märgalasid, jääb seega ära. Edasi sõltub kõik leedukatest ja lätlastest.