Poola
on nagu Palle maailm.
Rattalaenutupunktid
on kinni, söögimajad samuti. Kooserdan ringi rahvuspargi pargis. Siin oli
kunagi tsaari jahimõis, kuniks selle võtsid üle Poola kuningad ja Leedu vürstid
ja siis peahoone ilmasõjas maatasa tehti. Alles on muist kõrvalhooneid ja
suured tammed. Tagumisse nurka on peidetud geopeituse aare. Muuseum on kinni
„until further notice“, ainult suveniiriputkasse on unustatud üksik poola
keeles suhtlev naisterahvas. Lisaks mulle hulgub ümber vinge tuul, mis kinnastest
läbi puhub.
Kõik
pole siiski lootusetu, lahti on pood. Müüb jogurtit, sprotte ja õlut.
Tudeerin
kaarti. Võib minna pargi ülemisse nurka, kus on metsas 5-kilomeetrine rada.
Raja alguses on silt kõva tuule kohta. Siin metsas ei tundu tuulel midagi häda
olevat ja ega ma ju tegelikult poola keelt ei oska.
Lähen
metsa, lumesadu. Piisonipildiga viita järgides jõuab lagendikuni. Lagendiku
teises otsas on Valgevenet tähistav piiripost. Posti kõrval kõhutavad kaks
piisonit. Aed nende ja minu vahel ei moodusta suletud kujundit. Ilmselt
valvepiisonid.
Rahet
meenutav ja müdinal sadav lumi asendub heljuvate räitsakatega. Rada möödub surnuaiast,
mis on pärit ajast, kui siin asus sakslaste küla. Kuhu ellujäänud sakslased
täpselt kadusid, ei ole teada. Läksid kas Volga äärde, kus tsaar neile paremat
maad lubas, või liikusid I maailmasõja ajal koos taganeva Saksa armeega läände.
Ametlik
rada kaob kuhugi ära, aga vonklevaid toredaid radu on siin piisavalt. Peab
ainult peale passima, et Valgevenesse ei satu. Kuused ja sammal on maaliliselt
lumised. Pärast leidub raudtee, mis viib rattarajale ja sedapidi ringiga autoni
tagasi.
Öömaja
perenaine korraldab mulle naabrimehelt homseks jalgratta ja restorani
helistades saab süüa ka midagi muud kui matkatoitu. Kuna PPA-l mind hetkel väga
ei vaja, siis olgu kohalikel ettevõtjatel vähemalt mingid kasud sees. Murran
pead, mida inimesed küll kogu selle peldikupaberiga teevad. Käimas pole ometi
düsenteeriapuhang. Kui ma oleks karantiinis, siis varuksin toitu, šokolaadi,
raamatuid ja saunaõlut.
Kommentaarid
Lisa kommentaar