Elu
kiirteel.
Tänane
sõit kulub kilometraažist hoolimata rutem kui varasemad. Pea kogu distants
kulgeb kiirteel, millest osale tuleb ka pilet lunastada. Etendust on täie raha
eest. Suured kaubaautod on moodustanud karavanid, millest mööda sõites peavad
kogu aeg olema silmad kuklas, et selga ei sajaks mõni rakett-tüüpi auto. Seega
tuleb pidevalt kiirendada ja pidurdada ja kütust kulub ebamõistlikult palju. Ka
ümbruse vaatlemiseks ei jää mahti, kuigi põldude kohal kenad raagus puudega
alleed eri suundadesse sirutuvad. Vahel otsustab mõni tegijam kaubaautojuht, et
ka tema sõidab kiiresti ja on vaja karavanist mööduda. See võtab aega. Kui
manööver toimub selja taga, on tükk aega muretu, sest kimajatel on mõneks ajaks
tropp ees. Kui nad aga lõpuks valla päästetakse, siis vajutavad pedaali
autopõrandast läbi. Minu niigi olematu tahtmine soetada asju, eriti välismaa
omi, väheneb veelgi. Eriliselt totter meelelahutus.
Kütust,
muide, rehkendavad nad siin kuupdetsimeetrites.
Jõudnud
Krakovisse, teen tiiru ümber kvartali, et saada pihta parklasse viivale
käigule. Auto juba katkemiseni pingul närvid saavad täiendava vopsu. Sõidetakse
ju pidevalt ilma suunda näitamata üle joonte, ületatakse kiirust (süsteem ei
oska siinseid kiirusepiirangu lõpu märke lugeda ja tihti neid polegi) ja nüüd
on tunneli seinad mõlemal pool umbes kümne sentimeetri kaugusel.
Tarkvarainsener ei ole nii kitsa tunneli läbimist ette näinud. Miniatuursel
parkimiskohal on minu nimega silt. See tuleb enne parkimist teisaldada.
Teisaldamiseks tuleb auto, ee, kuhugi parkida. Ma teadsin, et siia on kasulik
valges jõuda.
Kolin
tuppa, mis on seitsme luku ja riivi taga. Vastasmajas müüakse pruutkleite ja
akna all sõidab tramm.
Tutvun
pealiskaudselt vanalinnaga, mille renessanss- ja barokk-ehitised on valikuliselt valgustatud.
Ronin kindlusse ja söön poola toitu, mille sisse on
pandud ülemäära soola.
Krakov
on Väike-Poola vojevoodkonna keskus ja sattus kavva, sest olla ilus linn ja
siiakanti oli nagunii asja. Väike-Poola on muuhulgas ületanud hiljuti
uudisekünnise teatega, et piirkond on tunnistatud vabaks homodest, lesbidest ja
muudest sellistest inimestest. Ootan kannatamatult õllekõhuvabu,
kihutajatevabu, liigse soola ja liigse müra vabu piirkondi.
Ahjaa,
Poolas on lõpuks püütud kinni esimene ametlik koroonaviiruse kandja. Raadiost
tuleb iga laulu järel koroonareklaami ja hoiatusi.
Lisa kommentaar