Pakin end kokku, et puidu väärindamise õppereisiga
edasi liikuda.
Tibutab, mäed tõusevad kõrgemaks. Kõige tagumine
puudutab juba pilvi.
Alustan Chochołówist. See on ridaküla, kus on kilomeetrite kaupa alles vanu
palkmaju, mida aktiivselt kasutatakse. Suur osa on läinud üle plekk- või
kivikatusele, aga on ka veel näha sindlikatuseid. Neid tuleb väidetavalt iga
aasta vahetada. On näha ka uut kolearhitektuuri, aga see ei domineeri.
Kohe
küla järel vedelevad tee ääres palgid, pikemad ja jämedamad kui need, mida
kodumaiste teede ääres vaatamiseks pakutakse. Metsa on siit kõvasti maha
võetud. Vast ei lähe pelletiks, vaid majaehituseks või mööbliks. Osa
majaehitust on paraku turistidele mõeldud putkakogumid. Puuriitade järgi
otsustades nad ka kütavad siin kõvasti puudega. Teeservas reklaamitakse
mugavuskaubana kaminapuid ning tossavad kastid aedades lubavad oletada
lihasuitsutamist. Tasakaalu otsimise küsimus.
Poola talvepealinna Zakopane
arhitektuur on teistmoodi, peenem, nikerdatud puitpitsiga. „Atma“ villas on Karol
Szymanowski majamuuseum, keda poolakad peavad Chopini järel oma teiseks suureks
heliloojaks. Kuulan ära ühe sonaadi ja mõtisklen, mis selles muusikas motiveeris
karikaturiste heliloojat giljotineeritavana kujutama. Sellised karikatuurid on
seinal. "Pod jedlami" villat võib üle aia pildistada. Vana kiriku uks
on lukust lahti, võib-olla unustatud. Tibutab lund.
Ateistliku
arhitektuuri jätkuks väisan mõisamaja Łopusznas, kus satun poolakeelsele ekskursioonile. Giid teeb lastele
pantomiini, millest võib järeldada, et vanasti elasid inimesed igal pool üsna
ühtemoodi.
Peaingel
Miikaeli kirik Dębno Podhalańskies on UNESCO
nimekirjas. Lukustamise osas on siin saavutatud kõrgem tase: lukus on ka
aiaväravad ja kirikut tuleb vaadata eemalt tee pealt.
Püha Martini
kirik Grywaldis on
üks vanimaid siinkandis, ehitatud 1490. Lukus. Poola tehakse lukust lahti 20. juunil.
Tänasel päeval Poolas kirikuid külastada tundub
kuidagi äraspidine. Need esindavad ideoloogiat, mis on suuresti toetanud naiste
kujundamist teise sordi inimesteks. Ühe päeva vältel lilli saada kogu
ajaloolise väärkohtlemise taustal tundub haletsusväärne vahetuskaup. Siin on
ilmselt paslik meelde tuletada, et Poola võistleb abordireeglite tagurlikkuse
osas Euroopas ainult Maltaga. Isegi Iirimaal on juba aru saadud, et
täiskasvanud naisinimene võib teha ratsionaalseid valikuid ning on jabur
eelistada filosoofilisi seisukohti päris inimeste elule, tervisele ja õigusele
oma keha üle otsustada. Poolas teevad otsuseid valdavalt inimesed, kellel ei
ole kunagi ohtu rasedaks jääda – ainult 28% parlamendiliikmetest on naised.
Head naistepäeva!
Uue öömajani kulgetakse karmide eravalduse siltidega
teed pidi. Teeristis levib jumalateenistus moslemite eeskujul kõlarite kaudu üle
ümbruskonna. Büroo-nimelises toas istub Stanislaw, kes oskab inglise keeles
öelda „palun“ ja „hästi“, oli eelmise seimi liige, tegeleb tõuaretusega. Maksta
palub sularahas. Kingib eelmise aasta valimistest üle jäänud nänni: šokolaadi
ja mett. Seekord ta parlamenti ei pääsenud. Tema partei on peamiselt nähtuste
vastu, mis seonduvad inimõigustega. Majutushoone seisab kirjade järgi püsti
euroraha toel.
Kommentaarid
Lisa kommentaar