kultuur

Hommikusöök sagivas kohvikus, siis militaarmuusem. Sest see lihtsalt on metroosse minnes tee peal ja seal on Vasco da Gama mõõk. Mõõk on hiiglasuur ja oli tseremoniaalses kasutuses. Lisaks kõiksugu muud vahendid, mis inimesed üksteise tapmiseks on välja mõelnud. Esineb huvitavaid varustuselemente. Vaatamisväärne on ka hoone ise temaatiliste skulptuuride ja laemaalidega. Tundub olevat ka aktiivses militaarkasutuses.
Chiados näidatakse antoloogiat Portugali kunstist alates 19. sajandi keskelt kuni videokunstini. Kõik nimed on minu jaoks tundmatud, aga kunst on siin tiksunud koos muu, tuntud kunstiga.
Sćo Roque kirik on esimene sakraalehitis, kuhu siinoldud aja jooksul sisenen. Tegemist on Portugali vanima jesuiidi kirikuga, kus olevat maailma kõige kallim kabel. Seesinane kabel on märgistamata, aga kulda on rohkelt igal pool.
Longin läbi Chiado linnaosa jõeni. Siin on klaasfassaadid, laiad tänavad, poed ja ülikondades inimesed. 1755. aasta maavärinas hävis piirkond täielikult, mis andis võimaluse see suurejooneliselt üles ehitada. Midagi pildistamisväärset ei hakka silma.
Kuna ilm on ilus, siis sõidan üle jõe Cacilhasesse, kus mäe otsas seisab Jeesus, käed laiali. Pääsen läbi restorani sisseviskajate kadalipust, aga takerdun vanasse laeva. Dom Fernando II e Glória on ehitatud 1843 ja mitu korda ümber maakera seilanunud. Nüüd näidatakse teda nelja euro eest rahvale.
Kõnnin veidi kõrgemale, aga päike kütab tuntud headuses ja jään poolele teele kohvi jooma. Pildi saab ka sealt kätte. Jõekaldal on puudealune muru, millelt Lissaboni vaadata.
Tagasi teisel kaldal, järgneb pikk vantsimine jõudmaks Lx Factoryni. See on põhimõtteliselt Telliskivi linnak suurendatud kujul. Minu sihiks on raamatupood Ler Devagar, mis on maast laeni raamatuid täis. Lagi on väga kõrgel. Valdav osa raamatuid on paraku portugali keeles, aga mõned kohalikud autorid on ka inglise keele ümber pandud. Ületan plaani (üks raamat) kolme raamatu võrra. Tagasi sõidan trammis jänest.