Hommikul kõigepealt käik Metsi ehk Metropolitan Museum of Arts'i,
metropoli kunstimuuseumi.
Kõike ei jaksa nagunii vaadata, alustan
Ameerika osakonnast. Neil on eraldi teemadena kodusõda, orjade
vabastamine, indiaanlased ja reisid idamaadesse. Impressionismi on ka.
Teen tiiru läbi Indiast, Nepaalist ja Sri Lankalt sisse vehitud
artefaktide ja teise tiiru läbi Euroopa uuema kunsti. Neil on siin
tohutus koguses Degas'd. Kunsti vahel orienteerumiseks on tehtud
korralik kaart. Keldris on söökla. Saab valida päris- ja
plastmasskahvlite vahel. Inimesed ostavad hunnikute viisi friikartuleid.
Õnneks on korraliku toitu ka.
Tänane päev oli tegelikult reserveeritud poodlemisele. Asun otsast asja kallale. Aeg litsub takka, sest Chipamong tahtis veel kokku saada, et Euroopasse kingitusi saata. Poodlemine on väsitav. Ürituse lihtsustamiseks järgin Krõõbi näpunäiteid. Ühes poes ei saa Maestroga maksta! Ainsas, kus ma seda üldse üritan. Eksole, ma olen seda kogu aeg Sveedpangale rääkinud, et Visa peab olema. Selgub, et see pole mitte ainult Aasias nii.
Viskan nodi koju ära ja jooksen liiduväljakule. Chipamong juba ootab. Kuna raamatud on muuseumi ja kokkusaamise tõttu jäänud ostmata, läheme seltsis väljaku serval asuvasse hiidraamatupoodi. Veedame seal paar meeleolukat tundi, istudes enne lahkumist põrandal, et riiulitest kokkukogutud kraam kahte kuhja laduda. See, mis tuleb kaasa, ja see, mis jääb siia. Esimene kuhi tuleb kõrgem. Chipamong imestab, kui palju Euroopa autoreid on müügil. Ma ei imesta.
„New Yorgis näiteks toimuvad saated hommikust hilisööni üheaegselt seitsme kanali kaudu. Koostada sisukaid saateid seitsmele üheaegsele ja kogu päev edasiantavale televisiooniprogrammile on keeruline ülesanne, isegi kui kasutada selleks kõiki maailmakultuuri aardeid. Seda raskem on see Ameerika Ühendriikides, kus pole kunagi pretendeeritud esikohale vaimurikkuste loomises. /…/ Televisiooniprogramme täidetakse tihtipeale mitmesuguse tühja-tähjaga.“ (autorite kolleegium, Palgest palgesse Ameerikaga)
Võtame kohvid ja seejärel eskordib Chipamong mu kinno. Ise kaasa ei tule, sest film olevat hirmutav. Everest 3D. Talle meeldivad rohkem draama ja inimsuhted. Film on hirmutav tõesti. Eriti 3D-na. Üks viga ja rida laipu. Aga võimas. Vastik on ette teada, mis juhtub.
Tassin raamatupaki koju ja võtan tee pealt hommikuks jogurti. Kööki jõudes röögatan pahameelest. Müüja on poekotti pakkinud ka eraldi kiles plastmasslusika.
Tänane päev oli tegelikult reserveeritud poodlemisele. Asun otsast asja kallale. Aeg litsub takka, sest Chipamong tahtis veel kokku saada, et Euroopasse kingitusi saata. Poodlemine on väsitav. Ürituse lihtsustamiseks järgin Krõõbi näpunäiteid. Ühes poes ei saa Maestroga maksta! Ainsas, kus ma seda üldse üritan. Eksole, ma olen seda kogu aeg Sveedpangale rääkinud, et Visa peab olema. Selgub, et see pole mitte ainult Aasias nii.
Viskan nodi koju ära ja jooksen liiduväljakule. Chipamong juba ootab. Kuna raamatud on muuseumi ja kokkusaamise tõttu jäänud ostmata, läheme seltsis väljaku serval asuvasse hiidraamatupoodi. Veedame seal paar meeleolukat tundi, istudes enne lahkumist põrandal, et riiulitest kokkukogutud kraam kahte kuhja laduda. See, mis tuleb kaasa, ja see, mis jääb siia. Esimene kuhi tuleb kõrgem. Chipamong imestab, kui palju Euroopa autoreid on müügil. Ma ei imesta.
„New Yorgis näiteks toimuvad saated hommikust hilisööni üheaegselt seitsme kanali kaudu. Koostada sisukaid saateid seitsmele üheaegsele ja kogu päev edasiantavale televisiooniprogrammile on keeruline ülesanne, isegi kui kasutada selleks kõiki maailmakultuuri aardeid. Seda raskem on see Ameerika Ühendriikides, kus pole kunagi pretendeeritud esikohale vaimurikkuste loomises. /…/ Televisiooniprogramme täidetakse tihtipeale mitmesuguse tühja-tähjaga.“ (autorite kolleegium, Palgest palgesse Ameerikaga)
Võtame kohvid ja seejärel eskordib Chipamong mu kinno. Ise kaasa ei tule, sest film olevat hirmutav. Everest 3D. Talle meeldivad rohkem draama ja inimsuhted. Film on hirmutav tõesti. Eriti 3D-na. Üks viga ja rida laipu. Aga võimas. Vastik on ette teada, mis juhtub.
Tassin raamatupaki koju ja võtan tee pealt hommikuks jogurti. Kööki jõudes röögatan pahameelest. Müüja on poekotti pakkinud ka eraldi kiles plastmasslusika.
Lisa kommentaar