teel koju

Lennujaama pean hakkama minema alles kella ühe paiku. Jalutan seniks Väikses Itaalias ja Hiinalinnas.
Paari tänava jagu on itaalia restorane, kuid hiinlased tungivad võimsalt peale. Suurema tänava ääres on hiinakeelseid silte rohkem kui itaaliakeelseid. Edasi kuuleb ainult hiina keelt ja rahvas on kogu täiega pilusilmne. Millegipärast on see kuidagi õõvastav. Aasia on tore, kuniks mul on kodu-Euroopa, kuhu tagasi minna.
Hiinlaste juures on räpasem ja haisvam kui seni käidud kohtades. Seega otsin maandumiseks itaalia söögikohta. Teine hommikusöök. Restoranitöötajad hõiguvad üle tänava omavahel itaalia keeles ja laulavad. Samas, kuigi sisseviskaja on itaallane, toovad toitu lauale pilusilmsed inimesed.

Nüüd on siis käidud.
„… sellel keerulisel ja vastuokslikul maal, kus rõhuv enamik inimesi on ikka veel kapitalistliku elulaadi üleoleku kütkes." (autorite kolleegium, Palgest palgesse Ameerikaga)

Ei, ei ole kahju ära minna. Tahan koju või kuhugi mujale, kus on vähem inimesi, vähem lärmi, mõistlikum jäätmekäitlus ja parem toit. Kusjuures veider, tavaliselt ikka söön kohalikku toitu ja kuigi ka india, hiina ja itaalia kööki leiab igalt poolt, on just ameerika söögil rahvusvahelise rämpstoidu kuulsus.
New York on linn, kus tänaval kõndides võib aeg-ajalt kuulda rongi jalge alt mööda sõitmas ja kus inimesed valjult omaette räägivad. Telefoni kasutamine kõrvaklapiga on levinud. Kohvi joovad nad siin kõndides.
Ühiskond tundub olema väga hierarhiseeritud. Tõeline kastiühiskond.
Metroo sõidab läbi Brooklyni. Huvitav, miks mõjuvad mustad ohtlikumatena kui hiinlased?
Lennujaamas jälle hulk sabatamist.

Ja ei saa jätta lisamata lugu vimplite rahvusteülesest sõprusest.
Juba Washingtoni saabudes ütles Nikita Sergejevitš Andrewsi lennuväljal kõneldes: „Meie ei kahtle selles, et Ameerika Ühendriikide suurepärased teadlased, insenerid ja töölised, kes töötavad kosmose vallutamise alal, toimetavad samuti oma vimpli Kuule. Nõukogude vimpel kui Kuu põline elanik tervitab siis teie vimplit ja nad hakkavad elama rahus ja sõpruses, nagu meiegi Maa peal peame elama teiega rahus ja sõpruses, nagu peavad elama rahus ja sõpruses kõik rahvad, kes elavad meiega ühise emakese-maa peal, kes meid oma kingitustega nii ohtralt hüvitab.“ (autorite kolleegium, Palgest palgesse Ameerikaga)
Eelmine
poes ja kinos
Järgmine
kodus

Lisa kommentaar

Email again: