Üle pika aja on hommikusöök taas piknikuna õues, mitte telgis tuule- ja
külmavarjus.
Päike paistab, taevas on pilvitu, aga rohi on härmas ja
Krõõbi pestud särk jääs.
Päeva sisustame üles ja alla ronimisega, ületame Tosori kuru (3984 m). Kulgeme tavaliselt kas lihtsalt mööda mäge või loomaradu, mõnikord kohtume ka pinnasteega. Seekord viib kuruni kivine serpentiin, nii mõnestki kohast on loodusjõud tee paigast liigutanud. Hoolimata tee seisukorrast jõurab meist mööda lapsi täis laetud Niva. Lapsed viiakse kooli. Kuna 31. augustil on riigipüha, on neil vist vihikute ostmiseks üks päev vähem aega.
Piknik kurul, eemalt paistavad lumised mäed ja tähekujuline järv. Mägi koosneb ainult kividest. Kuban suudab siiski kuskil kivi taga meile pärjad punuda.
Teisel pool kuru keerleb järsk ja kivine tee alla, ühel pool liustik, teisel karikakrad. All oranž autovrakk. Siin-seal on näha betoonplokke ja truubi jäänuseid, mis tähendab, et kunagi on tee olnud tsiviliseeritum. Praeguse seisukorra juures aga ületab see, kuidas Niva siit läbi läks, tunduvalt minu kujutlusvõime piire.
Eemal hakkab paistma midagi sinist. Issõk-kul. Mägede vahelt sinetab vesi ja teine kallas. Meie ja järve vahel on mõned valged pilved. Enneolematu vaatepilt.
Telkimiskoht on soojas lohus küngaste vahel, vaatega järvele. Aga järveni jõuame alles homme. Vesi ojas tundub tavatult soe. Kas oleme piisavalt palju allapoole tulnud või jäise veega harjunud. Pikk aeg lebotamiseks ja raamatulugemiseks. Ainsateks helideks hobuste rohukrõmpsutamine ja vee mühin. Oranži samblaga kivil ronib roheline rohutirts. Mida madalamale päike vajub, seda selgemini ilmuvad järve teisel kaldal nähtavale lumised mäed.
Õhtusöögi käigus saame teada, et Khanat elab külas nimega Robotshoi Posjolok. Tööd on seal palju: lambad, lehmad, kartulid jne. Loomad on praegu mägedes. Lisaks sõidab Khanat aeg-ajalt taksot.
Pärast õhtusööki külastab meid karjus, kelle sälud ennist tagajärjetult meie hobustega tutvust proovisid sobitada.
Päeva sisustame üles ja alla ronimisega, ületame Tosori kuru (3984 m). Kulgeme tavaliselt kas lihtsalt mööda mäge või loomaradu, mõnikord kohtume ka pinnasteega. Seekord viib kuruni kivine serpentiin, nii mõnestki kohast on loodusjõud tee paigast liigutanud. Hoolimata tee seisukorrast jõurab meist mööda lapsi täis laetud Niva. Lapsed viiakse kooli. Kuna 31. augustil on riigipüha, on neil vist vihikute ostmiseks üks päev vähem aega.
Piknik kurul, eemalt paistavad lumised mäed ja tähekujuline järv. Mägi koosneb ainult kividest. Kuban suudab siiski kuskil kivi taga meile pärjad punuda.
Teisel pool kuru keerleb järsk ja kivine tee alla, ühel pool liustik, teisel karikakrad. All oranž autovrakk. Siin-seal on näha betoonplokke ja truubi jäänuseid, mis tähendab, et kunagi on tee olnud tsiviliseeritum. Praeguse seisukorra juures aga ületab see, kuidas Niva siit läbi läks, tunduvalt minu kujutlusvõime piire.
Eemal hakkab paistma midagi sinist. Issõk-kul. Mägede vahelt sinetab vesi ja teine kallas. Meie ja järve vahel on mõned valged pilved. Enneolematu vaatepilt.
Telkimiskoht on soojas lohus küngaste vahel, vaatega järvele. Aga järveni jõuame alles homme. Vesi ojas tundub tavatult soe. Kas oleme piisavalt palju allapoole tulnud või jäise veega harjunud. Pikk aeg lebotamiseks ja raamatulugemiseks. Ainsateks helideks hobuste rohukrõmpsutamine ja vee mühin. Oranži samblaga kivil ronib roheline rohutirts. Mida madalamale päike vajub, seda selgemini ilmuvad järve teisel kaldal nähtavale lumised mäed.
Õhtusöögi käigus saame teada, et Khanat elab külas nimega Robotshoi Posjolok. Tööd on seal palju: lambad, lehmad, kartulid jne. Loomad on praegu mägedes. Lisaks sõidab Khanat aeg-ajalt taksot.
Pärast õhtusööki külastab meid karjus, kelle sälud ennist tagajärjetult meie hobustega tutvust proovisid sobitada.
Lisa kommentaar