Öösel lällamist ei toimu, koerad hauguvad vähe. Hommikusöögil oleme hea une tõttu viimased. Mannapuder.
Suur tume pilv on katnud kogu taeva, müristab ja sajab rahet. Perepoeg Bolot käib näitamas oma inglise keele õpikut.
Lõpuks tuleb päike välja, teeme tiiru ümber lähima künka. Enne panime kõik riided selga, nüüd koorime jälle ära. Tunne nagu alpiaasal. Küngaste vahel palju lilli ja tuulevaikus. Jurtasse tagasi jõudes hakkab sadama ja müristama. Loeme raamatut kuni lõunani.
Kusagilt olen saanud nohu, kurguvalu hakkab üle jääma. Mitte ei suuda välja mõelda, kuskohas olen suutnud külmetada.
Pärast lõunat istutatakse meid Žigulisse, mille esiklaas näeb välja nagu ämblikuvõrk. Hüpleme piki järvekallast, mitmes kohas on vesi tee minema viinud. Aga žigull läheb ikka läbi. Võtame bensiini supermarketist, milleks on üksik jurta, mille kõrval arbuusid reformvoodi all hunnikus.
Netist saadud ja koopiakolmes väljaprinditud kaardist on palju abi. Saame vähemalt ise aru, kus oleme. Kumdu Suu tähendab liivast vett. Viimane, kelle käest teed küsime, teab, et hobusemehed on kohal ja eemalt paistabki värviline telk. On ka varemed ja kaks meest kükitavad tee ääres. Kuban on kokk, tõlk ja hobusemees, Khanat giid, heledapäine kõrilõikaja välimusega sinisilm. Kõige uskumatum asi on tegelikult nende ülesleidmine siin keset mittemidagit.
Telkidel on firma logod ja kõik tundub väga peen. Saame õunu ja virsikuid, siis tuleb coffee-break: tee, kohv, rosinad, pähklid, šokolaadikreem, aprikoosid, kommid. Tuleb välja, et teatud tingimustel sööb Kroop rosinaid (rosinat) ja pähkleid. Meid lõbustab taas üks kaevikut kaevav mutt. Lebotame lambanahkadel ja loeme. Siin on tunduvalt soojem, järv särab kaugel eemal. Möödub vihmapilv, meist üle libiseb vaid selle serv, siis tuleb päike jälle välja. Märg pesu kuivab kiirelt.
Taamal on näha nelja hobust. Nuputame, et kui eraldi koormahobuseid ei ole, kuidas siis meie pagas nende selga mahutub, kas peame kotid selga võtma või sõidab tõesti auto kogu aeg kaasa. Kumbki variant ei tundu eriti ahvatlev. Lõpuks saabub korraldus oma träni sadulakottidesse ringi pakkida. Suured seljakotid saadetakse autoga Baraskooni. Saabub Isheni vend Rash Nivaga. Sööme koos suppi ja räägime poliitikast. OTF tahendab kohta, kus maandusid rohutirtsude tõrjumisega tegelevad väikesed lennukid. Tutvustatakse matka päevaplaani, mis tundub koosnevat peamiselt söögipausidest.
Toome hobused kaugelt ära (meet your horse). Vaatame päikeseloojangut, istume oja kaldal ja joome kumõssi. Kumõss ei ole just meie lemmikjook. Oja teeb sellist häält nagu sõidaks läheduses rong. Khanat on abielus ja tal on kolm last, räägib pigem vene keelt. Kuban on jutukam, räägib inglise keeles ja otsib alles naist. Oleme igaks juhuks "abielus".
Homsest alates pean teesklema, et oskan ratsutada.
Krõõp läbib magamiskoti ja isetäituva madratsi käitlemise algkursuse.
kommentaarid travelpod'ist:Lõpuks tuleb päike välja, teeme tiiru ümber lähima künka. Enne panime kõik riided selga, nüüd koorime jälle ära. Tunne nagu alpiaasal. Küngaste vahel palju lilli ja tuulevaikus. Jurtasse tagasi jõudes hakkab sadama ja müristama. Loeme raamatut kuni lõunani.
Kusagilt olen saanud nohu, kurguvalu hakkab üle jääma. Mitte ei suuda välja mõelda, kuskohas olen suutnud külmetada.
Pärast lõunat istutatakse meid Žigulisse, mille esiklaas näeb välja nagu ämblikuvõrk. Hüpleme piki järvekallast, mitmes kohas on vesi tee minema viinud. Aga žigull läheb ikka läbi. Võtame bensiini supermarketist, milleks on üksik jurta, mille kõrval arbuusid reformvoodi all hunnikus.
Netist saadud ja koopiakolmes väljaprinditud kaardist on palju abi. Saame vähemalt ise aru, kus oleme. Kumdu Suu tähendab liivast vett. Viimane, kelle käest teed küsime, teab, et hobusemehed on kohal ja eemalt paistabki värviline telk. On ka varemed ja kaks meest kükitavad tee ääres. Kuban on kokk, tõlk ja hobusemees, Khanat giid, heledapäine kõrilõikaja välimusega sinisilm. Kõige uskumatum asi on tegelikult nende ülesleidmine siin keset mittemidagit.
Telkidel on firma logod ja kõik tundub väga peen. Saame õunu ja virsikuid, siis tuleb coffee-break: tee, kohv, rosinad, pähklid, šokolaadikreem, aprikoosid, kommid. Tuleb välja, et teatud tingimustel sööb Kroop rosinaid (rosinat) ja pähkleid. Meid lõbustab taas üks kaevikut kaevav mutt. Lebotame lambanahkadel ja loeme. Siin on tunduvalt soojem, järv särab kaugel eemal. Möödub vihmapilv, meist üle libiseb vaid selle serv, siis tuleb päike jälle välja. Märg pesu kuivab kiirelt.
Taamal on näha nelja hobust. Nuputame, et kui eraldi koormahobuseid ei ole, kuidas siis meie pagas nende selga mahutub, kas peame kotid selga võtma või sõidab tõesti auto kogu aeg kaasa. Kumbki variant ei tundu eriti ahvatlev. Lõpuks saabub korraldus oma träni sadulakottidesse ringi pakkida. Suured seljakotid saadetakse autoga Baraskooni. Saabub Isheni vend Rash Nivaga. Sööme koos suppi ja räägime poliitikast. OTF tahendab kohta, kus maandusid rohutirtsude tõrjumisega tegelevad väikesed lennukid. Tutvustatakse matka päevaplaani, mis tundub koosnevat peamiselt söögipausidest.
Toome hobused kaugelt ära (meet your horse). Vaatame päikeseloojangut, istume oja kaldal ja joome kumõssi. Kumõss ei ole just meie lemmikjook. Oja teeb sellist häält nagu sõidaks läheduses rong. Khanat on abielus ja tal on kolm last, räägib pigem vene keelt. Kuban on jutukam, räägib inglise keeles ja otsib alles naist. Oleme igaks juhuks "abielus".
Homsest alates pean teesklema, et oskan ratsutada.
Krõõp läbib magamiskoti ja isetäituva madratsi käitlemise algkursuse.
Ma ei soo "teatud tingimustel rosinaid", vaid "rosina"! Ma soin uhe!! :P Grete, on Aug 31, 2010 at 10:25AM
Krõõt! loodetavasti teil ei õnnestu jääda pantrikuru vangi, et peaks sööma ära kõik ylejäänud pähklid ja rosinad!!! Kylliki, on Aug 31, 2010 at 09:07PM
Lisa kommentaar