Öösel saab keegi kontakti oma sisemise harvesteriga ja peab vajalikuks võtta rannalt maha üks mänd.
Alajahtumise ega näljahäda märke ei paista. Noormehele kas meeldib telkida lendlevas liivas või ei tea ta, mida tähendab erosioon. On ikka napakaid ilmas.
Jätan selja taha Peraküla, kust kunagi algas üks pikk matk ja kus praegune on jõudnud lõpukõverale. Jälitan veidi RMK matkateed, jättes välja need kohad, kus mälu järgi oli ukerdamine liivas või kiviklibul. Metsas on lindude sädin ja tuulevaikus. Omapäi kulgedes satun maja juurde, mille hoovist tormab haukudes välja suur must koer. Näeb mind, keerab ringi ja toob mänguasja.
Ristna sadamas on pooleli külalistemaja ehitus, seal on ka ilusad peegeldused ja rand. Proovin, kas vesi on sama külm nagu Perakülas. On. Venelasest ehitusmees tellib telefoni teel grillvorste.
Paus Vihterpalu lõkkekohas, mida nüüdseks rohi ja kased tee pealt suures osas ära varjavad. Lõkkekoht on saanud juurde prügikasti ja puulõhkumiskirve.
Põige Kurksesse, kust paistavad Pakri saared ja Paldiski sadam.
Padisel on pood, mis on pühapäeviti suletud. Siis pühapäeval järelikult jäätist ei sööda. Kaks kilomeetrit edasi ei teata õnneks pühapäevasest jäätisekeelust midagi.
Padise järel tuleb muidugi Madise, kus püüab pilku roosakas kirik ja mille servas on vana surnuaed. Ilma aia või muu tähiseta.
Paldiski sadam on liiga suur, et pildi peale jääda. Käin poes ja tuhisen linnast läbi, kuigi pärast Amandus Adamsoni muuseumi pilti nähes tundub, et linna oleks siiski pidanud põhjalikumalt vaatama.
Pakri poolsaare tipus on söögimaja, mis on just kinni pandud. Maja juures askeldavatelt inimestel õnnestub siiski vett saada. Kõrval tuletorn on lahti. Treppi on justkui eriti palju.
Ranniku matkatee suundub käkaskaela pangast alla. Rada on väga liivane. Ja mets on väga sääsene. Liiva ja sääskedega tegelemise asemel tahaks ringi vahtida, sest ühel pool on pankrannik, teisel sillerdav meri, millel on veider laev. Näeb teine kuidagi räsitud välja.
Leetma lõkkekohta on viis tükki. Leian kolm ja valin vene tümpsu asemel eestlastest perekonna. Vaiksem. Vene keelt kõnelevatel inimestel pole kombeks teretada. Vesi pole soojemaks läinud. Sääski tuleb kusagilt kogu aeg juurde. Loojanguvärvid on imelised, justkui oleks loodusel teada, et on selle matka viimane telkimisõhtu. Laev müriseb, muidu oleks täitsa vaikne. Päike loojub otse laeva. Tuttpütt ujub mööda, seitse poega seljas.
Käskkohtadest jäid täna silma Moosi! ja Määra!
Teepikkus 95 km.
Jätan selja taha Peraküla, kust kunagi algas üks pikk matk ja kus praegune on jõudnud lõpukõverale. Jälitan veidi RMK matkateed, jättes välja need kohad, kus mälu järgi oli ukerdamine liivas või kiviklibul. Metsas on lindude sädin ja tuulevaikus. Omapäi kulgedes satun maja juurde, mille hoovist tormab haukudes välja suur must koer. Näeb mind, keerab ringi ja toob mänguasja.
Ristna sadamas on pooleli külalistemaja ehitus, seal on ka ilusad peegeldused ja rand. Proovin, kas vesi on sama külm nagu Perakülas. On. Venelasest ehitusmees tellib telefoni teel grillvorste.
Paus Vihterpalu lõkkekohas, mida nüüdseks rohi ja kased tee pealt suures osas ära varjavad. Lõkkekoht on saanud juurde prügikasti ja puulõhkumiskirve.
Põige Kurksesse, kust paistavad Pakri saared ja Paldiski sadam.
Padisel on pood, mis on pühapäeviti suletud. Siis pühapäeval järelikult jäätist ei sööda. Kaks kilomeetrit edasi ei teata õnneks pühapäevasest jäätisekeelust midagi.
Padise järel tuleb muidugi Madise, kus püüab pilku roosakas kirik ja mille servas on vana surnuaed. Ilma aia või muu tähiseta.
Paldiski sadam on liiga suur, et pildi peale jääda. Käin poes ja tuhisen linnast läbi, kuigi pärast Amandus Adamsoni muuseumi pilti nähes tundub, et linna oleks siiski pidanud põhjalikumalt vaatama.
Pakri poolsaare tipus on söögimaja, mis on just kinni pandud. Maja juures askeldavatelt inimestel õnnestub siiski vett saada. Kõrval tuletorn on lahti. Treppi on justkui eriti palju.
Ranniku matkatee suundub käkaskaela pangast alla. Rada on väga liivane. Ja mets on väga sääsene. Liiva ja sääskedega tegelemise asemel tahaks ringi vahtida, sest ühel pool on pankrannik, teisel sillerdav meri, millel on veider laev. Näeb teine kuidagi räsitud välja.
Leetma lõkkekohta on viis tükki. Leian kolm ja valin vene tümpsu asemel eestlastest perekonna. Vaiksem. Vene keelt kõnelevatel inimestel pole kombeks teretada. Vesi pole soojemaks läinud. Sääski tuleb kusagilt kogu aeg juurde. Loojanguvärvid on imelised, justkui oleks loodusel teada, et on selle matka viimane telkimisõhtu. Laev müriseb, muidu oleks täitsa vaikne. Päike loojub otse laeva. Tuttpütt ujub mööda, seitse poega seljas.
Käskkohtadest jäid täna silma Moosi! ja Määra!
Teepikkus 95 km.
Kommentaarid
Lisa kommentaar