Eile kolis hotelli ports hiinlasi ja ajas
interneti umbe.
Masendav, et me oleme jõudnud tagasi aega, mil
tuleb inimketi ja muusikute abil inimeste mõtteid kuuldavaks teha ja mööda
Emajõge sõidab Vinnipuhh, kes karjub, et rohkem makse, lageraiet, pange see
puust paat põlema ja jõe asemele saagu neljarealine kiirtee. Aga vähemalt ei
panda kedagi vangi. Välismaised eksperdid peaks hoopis selle idee Birma
võimuritele maha müüma. Kui valimisteni on piisavalt palju aega, siis ei pea
pööbli vigisemisele tähelepanu pöörama, pärast valimistel nad nagunii essugi ei
mäleta. Saab tsensuuri pealt hulga pappi kokku hoida.
Lõunale ei lähe, sest ajan šokolaadiga isu ära.
Eile ostetud šokolaad tuleb kähku ära süüa, enne kui sipelgad aru saavad, et
uut on toodud. Võib-olla nad muidugi siin müüdavat šokolaadi ei söö. Maitse
järgi pole toote sees šokolaadi kuigi palju.
Restoran on täis. Grupil seltsimeestel palutakse
uksel menüüd lugeda, aga mulle leitakse kohe koht. Püsikliendi eelis.
Muud ei juhtunud mitte midagi.
Lisa kommentaar