teadmatus

Teen usinalt põlveharjutusi. Selleks said kaasa võetud täispuhutav pall, kimonovöö ja võimlemisrull. Kuuldes, et rull tuleb võtta lennukisse, soovitas rullimüüja Budopunktis võtta seest tühi eksemplar. Mõistlik, selle sisse saab asju panna.
Veedan päeva töö struktuuri ringitõstes. Korra käin lõunal ja teise korra mandariine ostmas. Lõunakoht on tore, konditsioneeritud, aga mitte külmkapiks. Toit on maitsev. Ainus miinus on asukoht teisel korrusel ja pääs sinna treppi pidi.
Puuviljade jahil teen õhtul tiiru ümber kvartali. Üksiti saab jalga harjutada. Põlv on kuidagi lödi. Pimedal ajal on tänaval mõnevõrra lahedam, aga siiski liiga palav, et istuda söömiseks kõnniteel. Pealegi nõuab enda voltimine madalale plastmasstoolile liigset pingutust.
Linnavõimud on kolinud väikesed tänavaturud jõeäärsele tänavale. Kauplejad ei ole rahul, sest käibed on kolinal kukkunud. Turg näeb tõesti nukker ja inimtühi välja. Mõte oli hea – vähendada kesklinna ummikuid. Välja tuli nagu alati. Müügipaikade suurus on ebavõrdne ja enamusel müüjatel on kitsas. Turuni pääsemiseks tuleb ületada kuuerealine tänav Aasia meetodil. Puuvilju keegi nii kaugele ostma ei tule. Kohapeal küpsetatu tundub olevat heitgaasine. Mitu müüjat konutab oma leti ees, millele on kate peale tõmmatud. Kohalolekut kontrollitakse, kui igal õhtul kohal ei ole, võid kohast ilma jääda. Pärast mõningast otsimist leian kasti mandariine. Müüja valib välja tema meelest paremad viljad.
Homme peaks hommikusöögilt varastama tassi ja lusika.