Lviv-Tallinn

On veidi ebaselge, kuidas ma Varssavisse kulgen, sest mul on kaks sõiduvahendit broneeritud. Kõigepealt ülihalbade arvustustega kohalik bussifirma, keda võibolla üldse olemas ei ole, ja sinna otsa sõidujagamisteenuse BlaBlaCar kaudu Boriss, 33. Boriss peaks välja sõitma kell 9, buss 9:10. Boris lubab Varssavis olla peaaegu kolm tundi enne seda, kui sealt väljub buss Tallinnasse, siit bussiga minnes oleks ümberistumiseks vahe tund ja viis minutit. Firmaga, mida võibolla pole olemas, mis nõuab suvalistes kohtades raha juurde ja jääb tunde hiljaks. Mõlemal juhul on teel ees Ukraina-Poola piir, kus ajakulu on ennustamatu.
Olen saatnud Borissile kaks päeva tagasi sõnumi küsimustega, mille järgi ma ta siit üles leian ja mis valuutas ta piletiraha tahab saada. Boriss pole vastanud. Veerand tundi enne lubatud väljumist kostab ta telefonil automaatvastajat. SMSile ta ei reageeri. Isegi kui ta tuleb, on arusaamatu, kuidas ma ta siit pidevalt saabuvate ja lahkuvate autode tohuvabohust üles leiaks. Kaheksa enne üheksat lähen bussi otsima.
Tülitan mitut bussijuhti, keegi pole Zesen Transist kunagi midagi kuulnud. Parkla servas on miski putka ja selles pesitsev mees osutab, et kõrval on veel üks parkla, kus tervelt kaks kõnealuste kirjadega bussi ka seisab. Buss on olemas, näeb täitsa korralik välja, raha juurde ei nõuta, inimesed on sõbralikud. Väljume 15 minutit graafikus lubatust hiljem.
Reisisaatja jagab laiali lipikud, kuhu märkida Poolas karantiini jäämise aadress. Ütlen, et mul pole sellist aadressi, sest on transiit. Ei tea, kratsib mees kukalt, a las poolakad otsustavad.
Ukraina naljalt igaüht välja ei lase. Väga põhjalik nägude kontroll, kusjuures seltskonna ainus ELi pass on eriti kahtlane. Seejärel tulevad kaks kruvikeerajatega tüüpi ja koputavad kogu bussi läbi. Salakaupa ei leita.
Poolakad mõõdavad kõigepealt palavikku, siis kamandavad kõik koos kogu pagasiga välja. Proua piirivalvur küsib perfektses poola keeles, kas pani sõidab transiidina koju Estoniasse. Tak, vastan mina samuti perfektses poola keeles. Selle sisuka dialoogi järel võtab Euroopa Liit mind taas vastu. Tuleb veel ainult tükk aega oodata, kuniks ukrainlastest bussireisijad on oma moosid ette näidanud ja jaganud selgitusi väidetavate ehitusobjektide kohta, kus nad töötada kavatsevad. Lasen guuglil arvutada, kui kaua võtab Varssavisse sõit ja hakkan närviliselt kella vaatama.
Kui oleme lõpuks üle piiri, selgub, et olen saanud tunnijagu ajapikendust. Poolas on kell ju tunni võrra taga. Poola põldude kohale tõuseb suur kollane kuu.

Kodu poole sõites ei huvita kedagi ankeedid ega vaktsineerimise tõend. Bussijuhid pesevad vahepeal aknaid, muidu on öö vahejuhtumiteta. Peatusi tehakse mitmeid.
Flixbus alates Varssavist paistab silma senistest kõige mugavamate istmete ja üldse ilusama bussi poolest, kuigi wifi ei tööta ja laadimisvõimalust pole. See-eest töötab kemps, mis ei töötanud eelmises bussis, kus oli aga veetud laiali mitu pikendusjuhet.
Busse otsisin ja leidsin siit: www.busliniensuche.de, aga kuna tegemist vahendajaga, siis tasub alati ka natuke vahetut teenusepakkujat guugeldada.