Puukuuri lakk on ikka magamiseks üks tõeliselt hea koht ja seal on eriliselt hea uni.
Ongi
viimane hommik, mil istuda, kohvikruus pihus, kuulata lindude
säutsumist ja vaadata, kuidas päike aegamisi kõrgemale kerkib. Kusagil
on koputaja. Veekeetmisest jäänud tukid suitsevad kergelt. Järv on
auramise just lõpetanud. Puud seisavad vaikselt paigal ega liiguta
oimugi.
Kui Tahevale jõuan, on pood veel kinni, aga poe juures on mitu varikatusega lauda, kus teekäija saab jalga puhata, aega parajaks teha ja veekoti täitmiseks osa kraami suurest kotist välja laduda.
Taheva pood ei ole selvekauplus, vaid produktid on müüja selja taga. Valin välja jäätise ja jään vee järgi ringi vaatama. Müüja viipab abivalmilt alkoholi suunas. Jah, nüüd enne lõppu võiks ennast veel külapoe ees kapsaks juua ja viimased 20 kilomeetrit läbida madalroomates.
Ujumispaus Linnajärves, kus on mõned vesiroosid ja kahe pulgaga redel, mistõttu ei toimu selliseid jõu- ja ilunumbreid nagu Alumati järvest välja pääsemiseks. Tuleb liblikas ja inspekteerib põhjalikult mu higiseid ja musti riideid.
Kivi metsaonn tundub väga lahe koht. Vana metsavahitalu, laastukatus ja ristpalk. Kaks väiksemat kambrit lavatsiga ja kaks suuremat. Üks eraldi lakaga ehitis. Lõkkease pinkide, laua ja puude varjualusega eemal üle niidetud muru puude vilus. Istun onni eeskojas, söön ära viimased snäkid. Niidetud rohu lõhn, ritsikad, kerge soe tuul, paar üksikut väikest valget pilve ja päikesepaiste. Suvi.
Männikust saab kuusik, sellest kaasik ja siis segamets. Seejärel otsast peale. Sirge metsavahetee toob silme ette ühe teise sirge tee - maantee, mis viis Iklasse. Poemüüja Iklas ei osanud midagi arvata totakalt naeratavast räpasest suure kotiga inimesest. Aga Ähijärvel? Ähijärvel ütleb mees, kellel mootorsaag Paganamaa rajal jõe suunas lippas: "Kaidi, kus šampus on?" Kohal.
Ujun ja pesen ja joon kohvi ja šoppan ja lobiseme Kaidiga Krõõpi oodates. Kaidi on selline lahe inimene, kes käib matkamas ja pildistab sealjuures.
Tuleb Krõõp. Kojuminek.
Kui Tahevale jõuan, on pood veel kinni, aga poe juures on mitu varikatusega lauda, kus teekäija saab jalga puhata, aega parajaks teha ja veekoti täitmiseks osa kraami suurest kotist välja laduda.
Taheva pood ei ole selvekauplus, vaid produktid on müüja selja taga. Valin välja jäätise ja jään vee järgi ringi vaatama. Müüja viipab abivalmilt alkoholi suunas. Jah, nüüd enne lõppu võiks ennast veel külapoe ees kapsaks juua ja viimased 20 kilomeetrit läbida madalroomates.
Ujumispaus Linnajärves, kus on mõned vesiroosid ja kahe pulgaga redel, mistõttu ei toimu selliseid jõu- ja ilunumbreid nagu Alumati järvest välja pääsemiseks. Tuleb liblikas ja inspekteerib põhjalikult mu higiseid ja musti riideid.
Kivi metsaonn tundub väga lahe koht. Vana metsavahitalu, laastukatus ja ristpalk. Kaks väiksemat kambrit lavatsiga ja kaks suuremat. Üks eraldi lakaga ehitis. Lõkkease pinkide, laua ja puude varjualusega eemal üle niidetud muru puude vilus. Istun onni eeskojas, söön ära viimased snäkid. Niidetud rohu lõhn, ritsikad, kerge soe tuul, paar üksikut väikest valget pilve ja päikesepaiste. Suvi.
Männikust saab kuusik, sellest kaasik ja siis segamets. Seejärel otsast peale. Sirge metsavahetee toob silme ette ühe teise sirge tee - maantee, mis viis Iklasse. Poemüüja Iklas ei osanud midagi arvata totakalt naeratavast räpasest suure kotiga inimesest. Aga Ähijärvel? Ähijärvel ütleb mees, kellel mootorsaag Paganamaa rajal jõe suunas lippas: "Kaidi, kus šampus on?" Kohal.
Ujun ja pesen ja joon kohvi ja šoppan ja lobiseme Kaidiga Krõõpi oodates. Kaidi on selline lahe inimene, kes käib matkamas ja pildistab sealjuures.
Tuleb Krõõp. Kojuminek.
Congratulations!!!!
Kylliki, on Aug 11, 2015 at 11:21PM
Lisa kommentaar