Saadaval on kolm täiesti erimeelset ilmateadet.
Foreca.fi kohaselt on
nädala pärast 1-2 kraadi alla nulli, lauspilves ja sajab lund.
Accuweather lubab kuni -27, lauspilve ja lund. Wunderground on kõige
optimistlikum: ca -17 ja vahelduv pilv. Midagi igale maitsele.
Kõige olulisem on muidugi pilv. Kui on pilv, siis pole virmalist. St võibolla on, aga teda ei paista. Paraku ilmselt teavad soomlased ise kõige paremini, kuidas nende pilvedega neil seal lood on.
Kui on pilv, siis tuleb vaadata ilusaid virmaliste pilte: siin.
Üks levinud väärarusaam virmaliste kohta on, et virmaline tuleb külma ilmaga. Tegelikult pole virmalistel temperatuuriga mingit seost, aga külmaga kipub talvel lihtsalt olema selge ilm ja seega on virmalised näha.
Virmaline ise on kokkupõrke tulemus, kui ca 100 km kõrgusel maapinnast saavad Päikeselt tulevad elektronid (päikesetuul) kokku õhu osakestega. Nähtav kusagil 400 km raadiuses, edasi jääb juba maakera kumerus ette. Värv sõltub sellest, kui kõrgel ja millise osakesega kokku saadi. Harilik virmaline on roheline. Esinemissagedus sõltub päikesetormide aktiivsusest. Suuremat sorti plahvatuse puhul Päikesel on virmalisi oodata esialgu 1-2 päeva pärast (nii kaua kulub tuulel Maa atmosfääri jõudmiseks) ja uuesti 27 päeva pärast (nii kaua kulub Päikesel ümber enda keerlemiseks). Selle kohta on kinupilt ka.
Praegu tundub kosmoseilm olevat vaikne nii Päikese kui ka geofüüsikalise aktiivsuse osas.
Tuleb ka välja, et koerakelgutaja peab turvalisuse tõttu kaaluma vähemalt 50 kilo. Söön hoolega.
Kõige olulisem on muidugi pilv. Kui on pilv, siis pole virmalist. St võibolla on, aga teda ei paista. Paraku ilmselt teavad soomlased ise kõige paremini, kuidas nende pilvedega neil seal lood on.
Kui on pilv, siis tuleb vaadata ilusaid virmaliste pilte: siin.
Üks levinud väärarusaam virmaliste kohta on, et virmaline tuleb külma ilmaga. Tegelikult pole virmalistel temperatuuriga mingit seost, aga külmaga kipub talvel lihtsalt olema selge ilm ja seega on virmalised näha.
Virmaline ise on kokkupõrke tulemus, kui ca 100 km kõrgusel maapinnast saavad Päikeselt tulevad elektronid (päikesetuul) kokku õhu osakestega. Nähtav kusagil 400 km raadiuses, edasi jääb juba maakera kumerus ette. Värv sõltub sellest, kui kõrgel ja millise osakesega kokku saadi. Harilik virmaline on roheline. Esinemissagedus sõltub päikesetormide aktiivsusest. Suuremat sorti plahvatuse puhul Päikesel on virmalisi oodata esialgu 1-2 päeva pärast (nii kaua kulub tuulel Maa atmosfääri jõudmiseks) ja uuesti 27 päeva pärast (nii kaua kulub Päikesel ümber enda keerlemiseks). Selle kohta on kinupilt ka.
Praegu tundub kosmoseilm olevat vaikne nii Päikese kui ka geofüüsikalise aktiivsuse osas.
Tuleb ka välja, et koerakelgutaja peab turvalisuse tõttu kaaluma vähemalt 50 kilo. Söön hoolega.
Lisa kommentaar