karuonnis

Onnid on uued, piiluavad kahel pool. Saame terve onni kahepeale. Harutame kõik krõbisevad asjad lahti ja seame end valvepostile, üks ühele, teine teisele poole.

Heinamaa teise serva ilmub kärmelt põder. Lakub ilmse mõnuga soolakäntsakat posti otsas, aeg-ajalt kõõritab tahapoole. Maja teises küljes kluugutavad samal ajal kaelustuvid ja käristavad pasknäärid. Tuleb kährik, nosib midagi sama puu all, kus pasknäärid käivad, läheb edasi.

Põder lahkub, saabub metskits. Sokk. Sööb rohtu, siis kaob kuhugi.

Lindude poolel käib suur-kirjurähn. Iga kord teadustab oma saabumist valju kiuksumisega. Kusagil on kosta salu-lehelindu, aga mitte näha. Kährik käib veel paar korda edasi-tagasi.

Läheb järjest pimedamaks ja vihm nähtavust just ei paranda. Seame sisse öise valvegraafiku: üks valvab, kuni jaksab, ja ajab siis teise üles. Saan esimese valvekorra. Mõningase jõllitamise järel tunduvad kõik puud kuhugi liikuvat ja pidevalt on tunne, et kui ühte suunda vaadata, läheb selja tagant kindlasti mööda terve rügement karusid.

Kährik käib veel edasi-tagasi. Käin ka edasi-tagasi, joon kohvi. Kahe tunni pärast ajan Kalle üles ja kustun ise narile.

Kui jälle minu kord tuleb, on väljas juba valge ja puud pole kuhugi läinud. Pasknäärid on ärganud. Heinamaa pool on äkki ühes servas põõsa all näha soku pead. Sinna kuhugi ta õhtul kaduski, järelikult magama. Tõuseb üles, läheb heinamaa teise serva sööma.

Kukkudes lendab kohale kägu ja seab end sisse heinamaal kasvava üksiku suure puu otsas. Kits läheb tagasi põõsa alla. Pea jääb rohust paistma, silmad vajuvad aeg-ajalt kinni, aga kõrvad keerlevad kogu aeg ringi. Vat seda kits siis metsas teebki, kui ta parasjagu ei põgene.

Käo juurde lendab kaelustuvi ja jõllitab teda. Siis tuleb teine ja jõllitavad koos. Kägu lösutab häirimatult oksal ega tee tuvisid nägemagi. Tuvid lendavad minema. Sel ajal kui käin teisel pool kährikut vaatamas, on kägu kaduma läinud ja tuvi asemele tulnud. Kits käib veel paar korda söömas ja lahkub siis üle oja. Salu-lehelind elab akna taha puu külge riputatud puupakus.

Kell saab kaheksa ja tuleb onnist välja kolida. Karu ajas ilmselt midagi segamini ega tulnud, samas oli lahe ka niisama vahtida loomi ja linde nende tavaliste tegemiste juures. Päris muhe meelelahutus.