sõidame maale

Nende seas on ka eelmisel päeval meie hotellis majutunud hallipäine sakslanna, kes elab USAs ja seni on kõik puhkused veetnud oma ema juures Saksamaal, aga eelmisel aastal reisis neli nädalat Nepaalis ja Tiibetis, mispeale otsustas, et ema läheb küll vanemaks, aga tema nooremaks ei lähe mitte ja tuleb puhkus sisustada reisimisega. On ka ratastoolis belglanna, kes reisib üksi ja saab igal pool hakkama. Väga rõõmsameelne pealekauba.
Valged kogunevad sel eesmärgil, et tuk-tuk nad sadamasse viiks. Kohalikud on lõpuks ära tabanud, et turist lihtsalt tahab mööda jõge sõita, maksku mis maksab. Paadisõit Hpa-ani maksab 6000 kyatti ja võtab umbes kolm tundi.
Paadimees sõidab kavalalt külade reidil aeglaselt, mujal kiiremini. Kõik lehvitavad ja farange täis paat teeb neile kangesti nalja. Eriti kui seal on puitistmete asemel autoistmed. Algul on ümbrus lame ja jõgi lai. Võiks lausa öelda, et jõgi on ääretu, aga ääred on siiski kuskil silmapiiri kandis. Kaldad on soomaised. Poolel teel hakkavad siin-seal rohelusest kerkima kitsad püstloodis kaljud, tipus muidugi stuupad. Siin ilmselt kivid kerkisidki merepõhjast niimoodi, stuupad peas.
Tehakse pissipeatus ja esialgu kõhklevad läänemaalased murravad mõne hetke pärast Külli järel vapralt läbi kõrkjate. Teisel pool on uus vesi ja uued kalamehed.
Hpa-ani sadamas ei ole transporditeenuse pakkujad üldse entusiastlikud, et mitte öelda et õieti polegi teisi. Vantsime läbi palavuse suunas, kus peaks olema Golden Sky hotell, vaatega jõele. Ongi. Range ilmega perenaine näitab kõigepealt 25-dollarilist tuba teisel korrusel ja siis kolmanda korruse „sviiti", mille eest tahab 30 $. Vaade ja rõdu jõele, eesruumis lahmakas puutüvest laud ja vaade. Meil ei lähe otsustamisega kaua aega. Maja taga laiuvad rohelised põllud ja kõrguvad müstifikatsioon-kaljud. Kohe üle jõe asuv „pagoda mountain“ reklaamitakse välja.
Võtame vaatamisväärsuste osas pisut mõtlemisaega, lepime kokku väljasõidu homseks ja läheme söögijahile. Linn on küla moodi atmosfääriga, madalad majad, kisa ja kära. Moslemite kontsentratsioon paistab päris kõrge. Mošee on remondis. Turu lähedal laaditakse veoautolt kapsaid maha.
Söögimaja asub täpselt kaardil näidatud kohas ja on sõbraliku rahvaga. Kui kõrvallauas istuvad neli valget välja arvata. Lahkudes teeme tiiru läbi turu ja korjame kaasa viinamarju ja veel midagi. Külli kaupleb (ma kahtlen, et mitte kasudega, või noh, müüja ilmselt kaupleb kasudega), mina kasutan võimalust kõiki asjaosalisi jäädvustada.
Kõige palavama aja lebotame oma toa eesruumis ja naudime aknast avanevat pastoraali. Kuked kirevad ja muud linnud vidistavad. Leitsak ripub külaelu kohal.
Kolme paiku võtame jalgrattad ja sõidame suvalises suunas. Esimese hooga põrutame otse kloostrisse. Noored mungad materdavad maas mingeid kõrsi ega tee meie saabumisest suurt numbrit. Järgmine teeots viib läbi küla, vaiadel majad kahel pool reas, nende taga põllud. Midagi kopsitakse, midagi pühitakse. Ammu pole enam nii suur hulk inimesi rõõmustanud lihtsalt minu ilmumise üle. Külli teeb sõprust tee ääres nosiva valge hobuse ja tolle peremehega, näidates pildistamise vastutasuks pilti Krõõbist hobusel, kollane number kõhul. Hobuse peremees rõkkab naerda.
Rada viib jõe äärde. Üks paat lahkub just üle jõe. Inimesed suunduvad pesema ja kastmiseks vett võtma. Veeanumaid transporditakse kas kaelkooguga või pealael. Istume mõnda aega ja naudime vaadet, siis uitame edasi. Edasi on kellegi õu, kaks lõbusat poissi ja tupik. Võtame järgmise teeotsa, kus on pisemad ja viletsamad majad, aga sama rõõmsad inimesed. Teeristil on neli naist, kes püüavad meid kuhugi juhendada. Aru me üksteisest suurt ei saa, mis ei takista kõigil naeru lagistamast. Järgmisel nurgal tuleb hütist vanamees, kes spiigib inglist, on õppinud Rangoonis. Uurib, kust me pärit oleme ja kaua Birmas veedame. Kirjeldab kooli, kus ta õppis ja mida me justkui teadma peaksime. Teeme näo, et teame. Jõuame lõpuks ringiga koju tagasi, võttes vahepeal kaasa arbuusi. Kapsaid laaditakse ikka veel.
Hotellis annab perenaine arbuusi märgates meile kandiku, taldriku, noa ja kaks kahvlit (?) ja käsib arbuusi kindlasti enne tarvitamist pesta. Naudime päikeseloojangut arbuusi saatel. Kaljumügarikud kaovad aeglaselt sudusse, nagu poleks neid seal olnudki. Ilmuvad sääsed.
Allkorruse seinal leidub wifi parool.