Whoquit-Kyaukme

Lähen välja, aga ei leia ilusa vaate jaoks õiget teeotsa kätte. Küla on suur, tänavaid palju. Igavene sinka-vonka.
Daniel näitab miskise heategevusorganisatsiooni kalendrit looga, kuidas eelmise aasta lõpus tema koduküla, Namshan, põlema läks ja hulk peresid kodudest ilma jäi. Tuletõrje jõudis küll kohale, aga neil polnud vett. Süttinud poe perenaine jooksis kuhugi, aga kuna kõik teavad, et tuli jälitab seda, kelle kodust tuli alguse sai, ei lastud teda kuhugi sisse, vaid saadeti oja äärde, et siis tuli peatub. Tõeliselt uuenduslikud meetodid tuletõrjumises.
Pärast hommikusööki läheme vallutama viimast teejuppi. Järsk langus ja veel järsem tõus teepõõsaste vahel järgmisesse külla, kust läheb buss. Bussi oodatakse majas, tundub olevat lihtsalt mingi maja, mitte pood ega midagi. Istume, joome teed ja jagame laiali söömata jäänud snäkid. Saame papaiat vastu.
Lõpuks tuleb buss. Turmine mööda suuri kotte tahapingile. Tolmu laeni. Buss ukerdab mööda konarlikku teed, allpool on päikeses kuivanud riisipõllud. Kyaukmesse jõudmise ajaks oleme korralikud tolmuahvid, aga asi pole siiski pooltki nii hull kui Zanskaris. Dušš ja lõuna Danieliga. Jootraha küsimuse lahendas Külli talle läbiloetud raamatu kinkimisega. Daniel muretseb, et ta räägib vähe. Meie meelest räägib just parajalt.
Birma inimeste viisakus ja hea kasvatus jäävad eriliselt silma, ka siirus ja aupaklikkus nii vanemate inimeste kui ka külaliste vastu.
Naing Naing tuleb hotelli kontrollima, kas kõik oli ok ja Daniel toob meile ka veel söömata krõbuskid. Aus värk. Enne ta rääkis, et onu (Naing Naing) annab talle raha turistide söötmiseks ja selle eest ta ostis meile hoolega nosimist, selle asemel et mõelda, et kõik kulutamata raha jääks ju talle.
Danieli juhendamisel ostan õiget thanaka-kreemi ja ta jagab erinevate potsikute kohta asjalikult selgitusi, milline mille jaoks hea on, kuidas ja millal tarbida.
Lösutan läpakaga maja ees pingil. Läheneb noormees ja küsib heas inglise keeles, kas ta võib mind segada. Ta on inglise keele õpetaja, kes tõi hotelli turistide otsinguile neli oma õpilast, et nood saaks inglise keeles rääkimist harjutada. Kolm tükki julgeb tulla harjutama. Kaks tüdrukut ja üks poiss, vanevanemad on Birmasse tulnud Nepaalist, kõik varastes kahekümnendates, hääldus on neil kusjuures väga hea. Poiss on kõige aktiivsem, tüdrukud arglikud. Räägime õdedest-vendadest ja muust säärasest, mida keele algõppes ikka räägitakse. Tüdrukud kurdavad, et neil pole pärast ülikooli lõppu tööd. Logelevad kodus ja vaatavad telekat. Aitavad vanemaid ka, vanemad peavad lehmi ja müüvad piima.
Järgmiseks tuleb mikrokass, kes on oma suure kassi ära kaotanud. Piiksub natuke ja seepeale toimub rõõmus taaskohtumine.
Õuelt kostab hõikeid ja pallimängu. Kaks prantslannat lohistavad ennast päikese liikumise rütmis toolidega üle parkla.