Arktika on nimelt ankurdatud keset vett. Astun sisse Teresa juurde ja luurame binokliga elu sadamas ja ümber selle. Kaheteist ajal algab suurem sebimine, osa Arktika pagasit läheb Aurorasse ja vastupidi.
Koos meeskonnaga on kokku kolmteist inimest, kõik kohad on täis. Siggil on seekord abiks Lauri Soomest ja kajakigiid Veiga Islandilt. Mingil põhjusel on seltskonnas pardafotograaf Chris. Lubab kõiki pildistada, pärast kõigile pildid saata ja vastata kõigile fototeemalistele küsimustele. Ennekõike naudib oma piltide näitamist. Neid on palju. Kõneldakse inglise, saksa ja islandi keelt. Turistid on USAst, Austraaliast, Šveitsist, Saksamaalt, Portugalist/Kanadast, Singapurist ja Havailt. Osad inimesed on pärit paralleelselt nii paljudest kohtadest, et seda on keeruline selgitada. Koikudele on tekkinud tekid. Magamiskotti pole seega vaja. Arktika olevat nüüd luksuslaev.
Jalasirutuspeatus Tiniteqilaaqis. Oskan sadamakaile kogunenud lastelt küsida, kuidas neil läheb, ja saan vastu pika arusaamatu vada. Külatänava vallutavad teismelised koerakutsikad. Maapind küla taga on siiru-viiruline nagu sibul ja roosakas valgus on valatud lahte täitvate jääkuubikute peale.
Õhtul on kalasupp ja pereprobleemide arutelu.
Lisa kommentaar