Sajab. Kohati ladinal, kohati mitteladinal.
Katri loeb aeg-ajalt
uudistest ette anekdoote, näiteks et politsei on võimetu takistamaks
presidendiprouat meeste suudlemisel, kes pole presidendid, või et piiri
valvavad Vene sõdurid lihtsalt eksivad aeg-ajalt teise riiki, sellest ei
maksa end segada lasta. Tuleks tuppa kutsuda ja teed pakkuda.
Arveldame manageriga, kes pole kuigi meeldiv mees. Söögid paadis on ebakohase hinnaga ja autoraha tahab kogusummas kohe kätte saada. Paberit ei anna, sest tegemist olevat käibemaksupettusega. Arusaamatul põhjusel pakub meile päevaks tasuta autot. Me ei suuda välja mõelda, kus on konks, ja keeldume igaks juhuks. Nagunii on meil muud plaanis.
Elektrit on osades lampides. Mingi riiklik säästukampaania.
Ootame vihma vaibumist ja laseme end siis kaldale aerutada. Eksime mürinal ära, leiame mahajäetud kristliku kiriku. Jälitame rahavahetust, sest esimeses küsitud pangas rahavahetusega ei tegeleta. Mingu me mingid hulgad jarde edasi. Ei tea kahjuks täpselt, kui pikk on jard, aga rokkarivälimusega noormees tuleb nõutule valgele appi. Rahavahetuse tähiseks on Polo View nimeline maamärk, mida me paraku üles ei leia, aga järgmises pangas peetakse töötajate kogunemine, noormehed rehkendavad kiirelt paberinurgal ja tühjendavad meie heaks panga seifi. Siis on vaja ruttu süüa, leiame kiirtoidukoha. ChickKing või midagi taolist, püüab olla KFC. Töötajad on elevil ja päris naljakas on vahelduseks toituda burgerist ja vabadest kartulitest. Jäätist võtame ka. Ilm läheb soojaks.
Eilset noormeest kokkulepitud mošee ette ei ilmu, küll aga saavad kohalikud imestada, mida me seal küll passime. Siis sõidame järgmise mošee juurde, aga sedapuhku mitte passimiseks. Shah Hamdani mošee on rajatud 14. sajandil ja oli sellega esimene Srinagaris. Väljast ilusti nikerdatud ja eesõu kaetud tuvidega. Sisse saab ka piiluda, sees on sillerdav. Ilus koht. Ukseesine vanamees uurib asja ja on sõbralikult meelestatud. Võtame suuna piki Jhelumi jõge kesklinna poole. Jõgi on majade taga peidus ja ainult vilksatab aeg-ajalt kitsastest majadevahelistest käikudest. Vanalinn on neil maaliliselt räämas, ainult üksikud majad üle krohvitud, enamusel fassaadid erinevad lagunemisastmes. Inimesed on meie sealviibimisest rõõmsalt üllatunud, isegi kui pistame pildistamiseks pea kardina vahelt sisse. Jõuamegi Punasele Väljakule, nagu oli plaanis ja nagu nad nimetavad keskset poodlemisplatsi. Rahvusvahelises hotellis serveeritakse naeratuste saatel ersatskohvi ja tiivik viib salvräti lendu.
Kodupaadi suunas orienteerudes satume jõeäärsele tänavale, kus on ka veidi väsinud jõevaatepark, millesse on püütud ilu luua. Paadis on tee, vihm, pilve alt piiluv päike ja vikerkaar. Kokk on ennast juurviljade osas ületanud, aga kana on ikka kana.
Arveldame manageriga, kes pole kuigi meeldiv mees. Söögid paadis on ebakohase hinnaga ja autoraha tahab kogusummas kohe kätte saada. Paberit ei anna, sest tegemist olevat käibemaksupettusega. Arusaamatul põhjusel pakub meile päevaks tasuta autot. Me ei suuda välja mõelda, kus on konks, ja keeldume igaks juhuks. Nagunii on meil muud plaanis.
Elektrit on osades lampides. Mingi riiklik säästukampaania.
Ootame vihma vaibumist ja laseme end siis kaldale aerutada. Eksime mürinal ära, leiame mahajäetud kristliku kiriku. Jälitame rahavahetust, sest esimeses küsitud pangas rahavahetusega ei tegeleta. Mingu me mingid hulgad jarde edasi. Ei tea kahjuks täpselt, kui pikk on jard, aga rokkarivälimusega noormees tuleb nõutule valgele appi. Rahavahetuse tähiseks on Polo View nimeline maamärk, mida me paraku üles ei leia, aga järgmises pangas peetakse töötajate kogunemine, noormehed rehkendavad kiirelt paberinurgal ja tühjendavad meie heaks panga seifi. Siis on vaja ruttu süüa, leiame kiirtoidukoha. ChickKing või midagi taolist, püüab olla KFC. Töötajad on elevil ja päris naljakas on vahelduseks toituda burgerist ja vabadest kartulitest. Jäätist võtame ka. Ilm läheb soojaks.
Eilset noormeest kokkulepitud mošee ette ei ilmu, küll aga saavad kohalikud imestada, mida me seal küll passime. Siis sõidame järgmise mošee juurde, aga sedapuhku mitte passimiseks. Shah Hamdani mošee on rajatud 14. sajandil ja oli sellega esimene Srinagaris. Väljast ilusti nikerdatud ja eesõu kaetud tuvidega. Sisse saab ka piiluda, sees on sillerdav. Ilus koht. Ukseesine vanamees uurib asja ja on sõbralikult meelestatud. Võtame suuna piki Jhelumi jõge kesklinna poole. Jõgi on majade taga peidus ja ainult vilksatab aeg-ajalt kitsastest majadevahelistest käikudest. Vanalinn on neil maaliliselt räämas, ainult üksikud majad üle krohvitud, enamusel fassaadid erinevad lagunemisastmes. Inimesed on meie sealviibimisest rõõmsalt üllatunud, isegi kui pistame pildistamiseks pea kardina vahelt sisse. Jõuamegi Punasele Väljakule, nagu oli plaanis ja nagu nad nimetavad keskset poodlemisplatsi. Rahvusvahelises hotellis serveeritakse naeratuste saatel ersatskohvi ja tiivik viib salvräti lendu.
Kodupaadi suunas orienteerudes satume jõeäärsele tänavale, kus on ka veidi väsinud jõevaatepark, millesse on püütud ilu luua. Paadis on tee, vihm, pilve alt piiluv päike ja vikerkaar. Kokk on ennast juurviljade osas ületanud, aga kana on ikka kana.
Lisa kommentaar