On soe magada, hommikul paistab aknast sinine taevas.
Mul muidugi ei õnnestu oma hommikusööki süüa. Tehakse korralikku putru ja kohvi. Karta on, et ei õnnestu ka oma õhtusööki süüa ja nüüd on hoopis sööki üle.
Üle kivide, aga mitte kändude tagasi kivikaarteni. Vesi on sile ja ainult loksub veidi. Rebane.
Kaare alt saab täna kuiva jalaga läbi, samuti saab hulgem pilte. Mul pole küll võtta roosasid pilvi ega Arktikat teispool kaari edasi-tagasi sõitmas nagu Chris Burkardil, aga see-eest askeldab mink minust paari meetri kaugusel, saan istuda kivil, süüa vinnutatud liha, rosinaid ja pähkleid, mõelda tagasi kõigile neile kohtadele, mis nähtud, ja nautida seda suurepärast viimsetpäeva. Kaared saavad pildistatud paremalt, vasakult ja ülevalt. Purjekat küll hiljem pakutakse, aga kuna see on üleni valge, siis ei ole tegemist ei Aurora ega Arktikaga ja see ei tekita suuremat elevust.
Hesteyrarfjörðuri kohalt asub teele vihmapilv, aga minuni see siiski ei jõua. Püüan mällu söövitada pilti, kus kõigil Hornstrandiri mägedel on tipud küljes.
Sigurós ja Kiddy joovad terassil õlut, pärast läheb lahti tuttav sebimine köögis, kui hobumatkajate saabumise aeg läheneb. Hakitakse salatit, praetakse kala ja tehakse rabarberikompotti. Matkajate saabumise auks rivistume fotomasinatega raja äärde. Tuuakse soomlasi ja sakslasi. Üks väidab end mind sealtsamast eelmisest aastast mäletavat.
Saan siiski ööbida toas, kardinaga ratsutajatest eraldatavas voodis, ja pakin telgi kokku. See on minu äraolekul ebameeldivalt rõskeks muutunud.
Üle kivide, aga mitte kändude tagasi kivikaarteni. Vesi on sile ja ainult loksub veidi. Rebane.
Kaare alt saab täna kuiva jalaga läbi, samuti saab hulgem pilte. Mul pole küll võtta roosasid pilvi ega Arktikat teispool kaari edasi-tagasi sõitmas nagu Chris Burkardil, aga see-eest askeldab mink minust paari meetri kaugusel, saan istuda kivil, süüa vinnutatud liha, rosinaid ja pähkleid, mõelda tagasi kõigile neile kohtadele, mis nähtud, ja nautida seda suurepärast viimsetpäeva. Kaared saavad pildistatud paremalt, vasakult ja ülevalt. Purjekat küll hiljem pakutakse, aga kuna see on üleni valge, siis ei ole tegemist ei Aurora ega Arktikaga ja see ei tekita suuremat elevust.
Hesteyrarfjörðuri kohalt asub teele vihmapilv, aga minuni see siiski ei jõua. Püüan mällu söövitada pilti, kus kõigil Hornstrandiri mägedel on tipud küljes.
Sigurós ja Kiddy joovad terassil õlut, pärast läheb lahti tuttav sebimine köögis, kui hobumatkajate saabumise aeg läheneb. Hakitakse salatit, praetakse kala ja tehakse rabarberikompotti. Matkajate saabumise auks rivistume fotomasinatega raja äärde. Tuuakse soomlasi ja sakslasi. Üks väidab end mind sealtsamast eelmisest aastast mäletavat.
Saan siiski ööbida toas, kardinaga ratsutajatest eraldatavas voodis, ja pakin telgi kokku. See on minu äraolekul ebameeldivalt rõskeks muutunud.
Lisa kommentaar