Vihma sajab, sobiv päev autoga sõitmiseks.
Sõidan Húsavíkki, Islandi enesetapu- ja vaalavaatluspealinna.
Toon raamatupoest ära neli raamatut. Silt ütleb, et septembrist
alates ei tohi enam tasuta kotte kaubaga kaasa anda, riidest või paberist kott
maksab 10 krooni ja kilekott 20 krooni. Mõistlik. Edasi söön siin-seal ja loen.
Vaja oodata, kuniks vabaneb töölt internetist tuttav kohalik eestlane. Kes,
nagu hiljem selgub, ei olnudki tööl.
Kolin tuppa, kus on minu jaoks kõik tarvikud valmis
pandud nagu hotellis. Topin pesumasina riideid täis. Käime vaatame kohalikke
vaatamisväärsusi ehk tihedat valget udu mäe otsas, rannaäärset restorani, koske,
kuumaveeallikat, kasvuhooneid ja toidupoodi. Korraks käime kodus lihasuppi söömas,
mida on vaaritatud üüratusuur potitäis. Muist jääb veel pererahvale järele.
Päeva viimane atraktsioon on spaa, kus saab istuda kuumas vees, juua külma õlut
ja lasta vihmal omale pähe sadada. Hilisõhtune lobisemissessioon venib öösse.
Kommentaarid
Lisa kommentaar