Hommikul pole kuhugi kiiret, mistõttu jääb aega
lobisemiseks ja raamatute vahetamiseks.
Suudan ka ära süüa osa eile poest ostetud kraamist.
Täna on peaaegu kogu maastik näha, ainult üksikud
pilveriismed tilpnevad mägede vahel. Keeran sisse Vaglaskógurisse, kus on
Islandi üks suuremaid metsaalasid. Parklas pole kedagi. Longin läbi algul roosade
märkidega tähistatud raja, siis sinistega. Mets lõhnab langenud lehtede ja kõdu
järele, rästad putkavad tee kõrvalt lendu. See ei ole selline mets, kus
äraeksimise puhul piisaks püsti tõusmisest. Puud on mitu korda kõrgemad kui
mina.
Akureyrisse sõites väldin tunnelit nagu soovitatud
ja sõidan selle asemel läbi punakaspruunide mägede. Sisemaal paistavad
lumesegused tipud, mille kohal valvavad helendavad pilved. Akureyris on peatus,
mille jooksul saab kolm raamatut, indiapärase kanasalati ja kohvi.
Päev lõpeb Dalvíkis, külast veidi eemal asuva elumaja
poolkeldrikorrusel, kus perekond turiste majutab. Homme väljub siit praam
Grímseyle, kus eelinfo kohaselt on internetti, aga mitte süüa.
Lisa kommentaar