Kuigi Melrakkaslétta on valdavalt tasandik, esineb
siin-seal ka kõrgemaid pinnavorme.
Hommikul on kogu uduvihm kogunenud nende vahele. Taevas
ja vesi on ühtlaselt helehallid.
Lähen tagasi sinna, kus tee mere ja lompide vahel
balansseerib. Kusagilt sealt suubub paar rada poolsaare sisemusse.
Keegi on kunagi autoga üle sambla kuhugi sõitnud,
lisaks on käinud hobused ja lambad. Laguun jääb selja taha ja peagi on igas
suunas vaid värviline sammal, mõned kivid ja vaikus. Kõik on mõnusalt leebe,
maastik, tuul ja pilved. Miski ei püüa rändajat meeleheitlikult pahviks lüüa
või jalust rabada.
Kõnnin kuus kilomeetrit, istun kivil ja kõnnin veidi
teistkaudu tagasi. Gepsu arvates tegin ma hästi pika ja kitsa ellipsi ümber
teeraja.
Autost teisele poole jääb laguun. Peletan sealt
terve parve parte lendu.
Hostelisse on vahepeal sisse kolinud kaks
hollandlast ja terve esiku toidukotte täis kuhjanud. Saan selgeks, kuidas
kahendsüsteemi arve kümnendsüsteemi omadeks teisendada ja vastupidi.
Lisa kommentaar